Taaskord olen ma meelestatud kurbuse ja vihaga.....
Kas tõesti minu ameerika mägedel on ainult langused?
Pärast minu eelmist postitust sain veidi naerda....paljud arvasid, et mulle hingepiinu korraldas mu poisssõber... Vale! Asi on palju hullem....ma ei oleks sellist olukord unes ka näha
:'(
Aga siis kronoloogilises järjestuses...
Sain kaua oodatud Liisu kõne, mida ma ka hädasti vajasin.....ja nagu ma arvasin, töinasin nagu väike laps telefoni otsas. Aga kes ei nutaks? Sai ka väikese naeratuse näole, kui ütlesin, et liblikas lendas ma kaelale.....Kõne ajal ma jalutasin väljas edasi-tagasi, mille tõttu sain ka oma piinavast peavalust selleks õhtuks lahti. Enne seda ma oleksin muidu kokku kukkunud.
Ja lõpuks Haapsallu!!! Oh seda rõõmu ja kahetsust xD Ei, kahetsust pole...Või siiski..Kahetsen seda, et sealt ära tulin.... Mõned seigad võik unustada(mõne kurb kukkumine ja mõned naljad) aga kokkuvõttes oli see suurepärane!!! Ilmaga ka vedas meil, eks :) Ma tahaksin tänada kõiki, kes seal olid ning saadan soojad ja palavad kallistused teile kõigile!!! Et teil ikka paremini läheks. Ja minu teekond koju oli veel huvitavam... 5h bussiga sõitu + Kadrinast jala koju 2,5 h. Õnneks oli ilus õhtu ja sai nii mõnegi asja üle mõelda.
Olen paar päeva taaskord vanematel abis käinud...kuid see mille ma täna läbi elasin.......See oli lihtsalt...valus...südantlõhestav....Kuid tänu sellele sain ma siiski aru, kes mind armastab, ja kes mind ära tahab kasutada. Hetkel, sellele uuesti mõeldes, tahan ma nutma hakata. Need valed! Need süüdistused! Väga südantliigutav oli see, kui ma minema kõndisin, kuidas isa mulle järgi sõitis, tuli autost välja ning kallistas mind, lausudes "Kõik saab korda, ma olen siin" Ja taaskord...mul oli nii hea meel, et isa mu juures oli sel hetkel, kuid tean kui valus võis tal tegelikult olla. Miks peavad maailmas olema kurjad inimesed...sellised pahatahtlikud olevused, kes ainult hävitaks teiste õnne.
Loodan, et me plaan õnnestub!
Ma ei tahaks siis ainult negatiivset kirjutada, sest elul on ka headust pakkuda...Kuid arvan, et pean lihtsalt ootama ja kannatama...Olen seda ju terve elu teinud, jaksan veel...
Hetkel on üks mure teise otsas...hea kui ainult mure on, sest mõni on lausa katastroof!
Mäletan....mäletan, et nägin eile ilusat unenägu...Selline õdus...armas....paljude kallistustega....Ja see murrab mu südame...Mu kaisukaru on soolaveest juba märg....tema kallistused ei ole ju soojad ja tugevad...ta ei embagi mind vastu...selline see ühepoolne armastus vist ongi....
.......Oh jah......
Hoidke mulle siis pöialt ja soovige õnne.....
Seda läheb tarvis!
(L) ♥♥♥
No comments:
Post a Comment