Tuesday, December 20, 2011

Me gusta



Long live 9gag!!!!

hahahah, jaaa, sinna mu vaba aeg läheb... Täielik memede sõltlane :D


SUURED SUURED TÄNUD JA KALLID MU "VÄIKEST" ISTUMIST KÜLASTANUD INIMESED!!
Poleks osanud arvata, et see nii meeliülendavaks kogemuseks saab. Me gusta xD
Nagu oli taaskord arvata, ei jäetud mu last rahule...Printsess rändas ühe sülest teise. Nüüd sain lõpuks Leinost ka aru, miks ta ei julgenud Emmat endale sülle võtta. Miks mehed arvavad, et nad nii karmid ja üllatavalt tugevad on, kartes last lausa puutudes katki teha :D Venna tunnistas, et just nii oligi, lisaks veel hirm, et äkki kukub maha. Aga siis ei saa ju midagi halba juhtuda, kui ümberingi emme ja tädid valvavad.

Tahate teada, mis minu klubitamisest sai...? See lõppes pisaratega. Jah, just nii see oligi. Käisime Elini, Liis Laupa ja Maarjaga algul Zik-Zakis ja siis Arammis. Klubis hakkas mingi tüüp meid tülitama ja lõpuks oleksin ma talle kallale läinud, kuid sõbrannad viisid mu istuma ja saatsid tüübi klubist minema. Mis kõige koomilisem, me ise lahkusime kohe pärast teda ja lootsime, et teda Arammist eest ei leia :D Seal aga nägime teisi tuttavaid. Ja muidugi mängiti mulle kosjamoori, like always :) Aga olgem ausad, tüüp oli suht kobe ikkagi ;)
Ja siis hakkas sõbrants pisikesest Emmast rääkima ja pisarad lihtsalt voolasid. Noorhärrad meie lauas ehmatasid ära ja tulid mind kallistama...Kui tuli kõne, et vaja koju naasta, siis tõusin lauast...pisar valgus üle mu põse...Jõudes oma mantli juurde, kuulsin, kuidas mehed kurjustasid sõbrannaga, et ajasid neiu nutma ja nüüd too läheb koju. See oli nii armas ja samas humoorikas. Koju jõudes andsin lapsele musi ja süüa ning peagi jäime magama. Oi, see oli aegade parim uinak. Ma ärkasin küll paari tunni pärast üles, kael kange, räige väsimus ning joogijanu. Rääkisin jutte veel alles jäänud külalistega (Elin, mu tädi, ta tütar, Kikker, Leino ja ta muska) Elin otsustas jala koju minna...Jätsime hüvati, ma sõin oma kõtu täis ja suundusin tagasi unedemaale. Kui taaskord ärkasin, tunnistas Liis mulle, et ta salaja tegi meist pilte. Esimene kord, kui ma magades näen normaalsem välja kui muidu xD
NB: mu kaelal ei ole maasikad...mul pole aimugi, kuidas need tekkisid, kuid kui ma ärkasin, olid need kadunud :D Elagu Elvise tukk ;)

Friday, December 9, 2011

Super emotional :`)

WTF is wrong with me! Arvan, et minu raseduse sümptomid hakkavad alles nüüd välja ilmuma...hilinemisega nagu terve mu elu on olnud. Ei no tõsiselt, vahel tekib mingi kahtlase asja järgi isu...viimasel ajal nutan ma kergelt iga pisema asja peale ja mis kõige hullem, ma näen unenägusid. Arvate, et mis saaks nende vastu olla, ma kohe räägin mis saab...

...Esialgu on kõik ok. Viimasel ajal näen tihti unes endisi klassikaaslasi absurdsetes olukordades. Ja siis pöördub kõik pea peale. Asi läheb sõna otseses mõttes õudsaks. Eile öösel nägin, kuidas psühhopaat ükshaaval meid tappis. Oleks siis ainult vaime terror...Ei! Need paganama zombid peavad ka kusagilt välja kargama ja oma rõvedate nägudega mind kummitama jääma!!! Really?! What´s up with that?? Arrgghhhh, tahaks öösel magadaaaaaaaaa


Õnneks ärkan ma ülinunnu beebi kaisus ja nii kaob öine terror.


Ehh... Kui te oleksite kuulnud, millise tooniga Urmo mul maja ette palus tulla...
"Marje, tule korraks maja ette" -- Rahulik pehme toon, mis tema puhul on harva kuulda.
Ta kaunistas lillade tulekestega meie maja esise ära ^^ Ja see, et lund veel sadas...vot, minul tekkis jõulutunne :)

Isa tõi veel terve kasti täie mandariini, mida ma hetkel vaikselt nosin. Ma pistaksin kõik nahka, aga kardan, et lapsele võivad need punnikesi tekitada ja nii pean ennast vaos hoidma. Ma ei imestaks, kui Urmo mulle hommikul räägiks, et ma öösel kõndisin unes ja sõin terve kasti tühjaks xD But they are soooo goooood!

Oh see sume küünlavalgus ja mandariini lõhn paitamas nina... Kõrvu paitab rahulik muusika ingli häälse lauluga... Homme poodlema ;) Ehehhe, see oli teemakohane :D

Ootan juba oma sünnipäeva, tahan seda vabadust, et paariks tunniks klubisse põgeneda ja ennast tühjaks tantsida, muud ma ei palu. No, üks palve ikka on, et mu kõrval oleks super seltskond ^^

Kas teid häiriks, kui hommikul silmad avades, näete enda voodi kõrval mingit tüüpi passimas ja kes sulle esimese asjana ütleks: " Ma olen juba päris mitu tundi sind niimoodi vaadanud ja oodanud, millal sa teki enda pealt lükkaks." Oleksite hirmul,üllatunud, vihane??? Nii ärkasin täna mina! Vennad naeravad kõrval, kuna niinimetatud "kosilane" on neile meelt mööda. Ma oleksin voodist välja karanud ja talle paar latakat andnud, kuid ma ei teinud talle seda headmeelt, et ta mind poolpaljalt näinud oleks. Seega jäin ma ootama, millal ta ära läheb. Õnneks läks ta vennaga sauna edasi parandama. Kas ei ole mitte tore, kui kosilased majapidamise üles löövad :D oh jah...Oh seda elu, nuta või naera...


Naerge edasi mu pisikesed :) Ilusat valget lund teile, et teie kukkumised oleksid pehmed ja meeldejäävad ^^

Sunday, November 27, 2011

I´m getting better!



It is a crazy day and night for me! Yup-yup, feeling loca-loca, eating some choco-choco. U-la-laa and chiki-briki...


HAHAHHAHAHHAHAHAHHA!

Räägi veel Liisuga msn-is :D

Ma tegelikult olen paar päeva bloginud, aga oma mõtetes. Kui hakkan oma mõtteid blogisse kirjutama, siis soovib laps kohe tähelepanu saada. xD Ja nii just juhtuski.
*Emme jookseb lapse juurde. Its time to change diapers!*


Vot nii! Vahelduva eduga blogimine :D

Ja mõtted ongi kadunud -.-'
Ummm... Awkward....

Ihihihi, meenus:D Alustan sellega, et paar päeva tagasi tekkis nostalgia. Sattusin mõningate videode peale, min sai tehtud. Panen nende lingid ka siia, sest aeg-ajalt on hea meenutada, mida me oleme korda saatnud. Minu halli ja vihmase päeva tegid need küll rõõmsamaks.
Liisu video meist:

Minu video Liisu sünnipäevaks:

Ja ülbe neliku video:

Nostalgiale tuli kasuks veel see, et Liisu käis mul külas! :D Yay! Kui 100% aus olla, siis alguses oli natuke imelik, sest minu jaoks, rõhutan, et just minu jaoks oli raske jutule saada. Me polnud ju nii kaua silmast silma teineteist näinud. Aga hea on tõdeda seda, et siiani ei ole me kumbki väga muutunud. No jaa, mul on küll laps aga see ei muuda asjaolu, et ma ise ka käitun nagu laps kui mind teatud seltskonnaga kokku lasta :) Näiteks saan tuua tänase jutuajamise Liisuga :) Kuid siin on ka konks. Ma sõin enne šhokolaadi :P

Soovitus kõigile nurisejatele, et mis esimene advent see selline olgu! OSTKE KUNSTLUND JA LASKE AKNAD SEDA TÄIS! Petab vähemalt kuigi kauaks ära :D

Täna hommikul ajas mu vend mu nii tigedaks. Saan aru jah, et ta ei ole harjunud sellega kui laps nutab. Kuid mõni võiks kaastundlikum olla, ka mina olen selle tõttu väsinud, kuid ma ei nurise! See on ikkagi tema väike õelaps ju! Ega ta ise väiksena parem olnud, me kõik oleme väikesed olnud! Ja mis kõige nõmedam, selle asemel, et lapsele ise pilk peale visata, ta istub arvutisse ning kirjutab Facebooki, kuidas lapse nutt ta närvi ajab. Ärrrgggghhhh! Like WTF? See sarnaneb asjaoluga, et inimesed, kellel ei ole lapsi, tulevad õpetama, kuidas lapsi kasvatada. Muidugi teoorias kõik on ok, et kui oleks laps siis selles olukorras teen seda ja toda. Aga krt, muretsege endale laps ja saage aru, et laps ei ole mingi programm! Kõik lapsed on erinevad, kõik lapsevanemad on erinevad ja samuti nende maailmavaated! Üks nõuanne ei pruugi kõikidele lastele meeltmööda olla. Ma olen õnnelik, et mu laps on suhteliselt vähe jonninud siiani, kuid kui tal on tuju, siis ta ikka jonnib ka. Seni, kuni laps on õppinud kõnelema, ei pruugi paljud tast aru saada. Emme muidugi võib neid aimata, sest see on meile sisse kodeeritud, kuid teised ei saa sellest aru.

Nii...Hinga sügavalt sisse ja välja, rahune maha. Mhm, läksin nata närvi selle teema peale...

Njaa, vaatasin just kuidas isa hoiab mu pisikest, laps magab tal süles, käed risti rinnal. Overloade of cutiness. Ja sinna taaskord mu mõtted kadusid :) Aga vähemalt pani mu naeratama :)

Soojust ja mõistmist kallikeste kodudesse! Püsige terved :*
Ning ilusat esimest adventi!



Tuesday, November 22, 2011

Uus peatükk elus...

Jah... Nii see on. Minu elus algas uus peatükk. Nüüdsest olen ma lapsevanem...Uhke ema.
Kuna ma pole ammu kirjutanud, sest mul ei olnud võimalik internetis olla ja kuna vastsündinuga on esialgu rohkelt tegemist, siis jäi blogimine kaugesse minevikku. Kuid nüüd avaneb mul võimalus taaskord kirjutada, muidugi ainult siis, kui laps teeb uinakut. Aga ma alustaks sellest, kuidas mul sünnitamine kulges, sest paljusid see huvitab. Eks ole näha, kas suudan naistelt hirmu peletada või hoopis tekitada sünnitamise koha pealt.


Ööl vastu 7.oktoobrit hakkasin tundma valu. Te ei kujuta ette kui hirmunud ma olin, kui sain aru, et varsti-varsti on mu pisike laps minu süles. Hirm ei olnud lapse ees, vaid pigem sünnitamise ees, kuna mulle räägiti selliseid hirmujutte. Ma ootasin kusagil 2 tundi, enne kui helistasin isale. Tahtsin teada, kui pika vahega mul tuhud käivad. Kuid asi oli kahtlane. Tuhude aeg oli väga kõikuv, mul oli niigi aeg üle läinud terve 1 nädala võrra. Pool3 öösel tuli kiirabi ja sõitsime Rakvere haiglasse. Tapa kiirabi arstid olid väga armsad ja toetavad, erinevalt Rakvere arstist( kes oli venelane), kes minuga oli väga ebaviisakas ja julm. Ämmaemandad olid seevastu jällegi toetavad.
Olin 17h sünnitustoas... Üksi, kannatades valu. Käidi vahel mind kontrollimas. Mu ema ütles, et tema esimene sünnitus oli kestnud vist 40 tundi ja mul oli seda sama oodata. Ema isegi soovitas mul keiserlõikele minna, kuna ta ei tahtnud mind seda valu läbimas näha. Terve see aeg, mil ma olin sünnitustoas, olid tuhud mul sinnamaani ebaregulaarsed... tuhud ei läinud tihedamaks ja valusamaks nagu peaks. Mu lootevesi oli roheline, mis on tüüpiline üle aja läinud rasedusele. Kui arstid lõpuks otsustasid mulle süsti teha, et kiirendada sünnitegevust, vot siis läks põrgu lahti.
Sellist valu pole ma elus varem talunud. Kuna ma olin terve päeva söömata ka, siis mul ei olnud mingit jõudu. Kui pressid peale hakkasid, siis ei olnud valu enam nii hull. Ämmaemand rääkis rahulikult mida teha ja oli väga julgustav, erinevalt sellest lühikesest paksust arstist, kes sõimas mu näo täis, kuna ma nutsin. Kes ei nutaks, kui arst läbivaatluse käigus kohtleb sind kui elutut asja ja seetõttu teeb ta väga haiget. Aga 2 tundi pärast süsti oligi mu laps käes. Ma olin nii õnnelik kui nad ütlesid, et mul sündis tütar.
Kui laps mulle sülle pandi ja ta mind oma imearmaste silmadega vaatas... See oli võimas tunne ja hindamatu hetk...Ta pisikesed käed minu poole sirutatud, ta isegi ei nutnud vaid näitas mulle hoopis keelt :D Selline neiu kohe. Aga siis selgus, et minu sisse jäi veel platsenta tükke, mis võivad tekitada verejooksu mulle kui neid välja ei võeta. Aga kuna nad ei saanud neid kätte ilma mulle suurt valu tekitamata, siis pandi mind narkoosi alla. Samal ajal õmmeldi mu haavad ka kinni. Kui üles ärkasin, pidin natuke veel taastuma, enne kui palatisse lasti. Kuna ma kaotasin palju verd, olin ma väga nõrk, et ise kõndida. Hiljem toodi mu laps palatisse, kus ta mu kõrval magas. Esimene öö ma eriti ei maganudki, ma lihtsalt vaatasin, kuidas pisike magab. Arstid pärast ütlesid, et mul oli adrenaliini tase kõrge, selle pärast mul und ei olnudki. Aga ta oli magades nii armas.
Olin haiglas 3 päeva ja siis lasti mind koju. Kuna istuda oli väga valus ja istuda ei tohtinudki, siis teekond haiglast koju oli väsitav. Kui koju jõudsin, siis pisikesega jäime kohe magama. Samal õhtul tuli Urmet koju ja see pilt, kuidas ta pisikest piilus oli naljakas aga samas ka armas. Urmet on muide siiani väga innukas lapsega, muutkui tahab temaga mängida ja teda lennutada. Aga õnneks ma taastusin väga kiiresti, kuu pärast sünnitust olin ma täielikult paranenud. Ning laps kosub siiani väga jõudsalt. Lapsed kasvavad nii kiiresti.
Lapsele meeldib väga auto ja vankriga sõita. Mäletan meie esimest jalutuskäiku. See ei olnud väga pikk, kusagil 500 m sain jalutatud, siis jäin seisma, et rääkida juttu. Siis aga tuli veel isa meiega rääkima ja siis veel üks vanem naisterahvas ning kui isa oli koju sõitnud tuli Leino meie seltskonda. Kui teistel oli lapsele pilk peale visatud ja õnnesoovid emmele öeldud, siis suundusime koju, kuna isa tahtis poodi minna ja nii sai Emma ka autosse pandud.


Tuesday, September 6, 2011

Black Roses Red



Tere ilusat ja uut kooliaastat kõigile... I´m back!

Palju on juhtund... Olen hetkel Väike-Maarjas, tulin just arstilt... Ja ei, ma ei tea siiani oma lapse sugu... Kui ühel hetkel öeldi, et nii või naa midagi muuta ei saa, siis teisel korral Rakveres öeldi mulle, et see ei aita teie ravile kaasa. -.-' Kas nad ise ka mõistavad, mis lolli juttu nad räägivad??? Aga jah, las olla, ma ise olen juba harjunud mõttega, et alles sünnitusel saan teada, kas poiss või tüdruk.

Aga sattusin siis 27. augustil haiglasse... Läksin arvatavasti aiamaal liiga hoogu ja tegin endale liiga. Kannatasin terve öö valusid kõhus, kuid teadsin, et ma ei sünnita, kuna tuhud need ei olnud. Vedas mul, et mu kassikene magas mu kaisus ja leevendas mu paanikat. Isa kutsus siis hommikul mulle kiirabi välja ja piinarikas sõit Rakvere haigla võis alata. Jeerum, kuidas ma ei sallinud neid teste ja proove ja kõike muid asju, mis seal tehti. Kõige nõmedam oli siis, kui õde, minu jaoks täiesti kogenematu veel, mu veenidest vereproove üritas võtta. Üritas on tõesti õige sõna. Korra viskas ka silme eest mustaks. Lõpuks olin siis tilguti all ja mind juhatati mu palatisse, kus sain voodisse pikali heita. Tilguti pani mu käed värisema, suppi süües oli küll täielik vanuri tunne xD Aga siis käis ema mul külas, tõi mõned asjad, noomis, et tööd teha julgesin ja siis läks... Kusagil pärast viite õhtul avastasin, et mul on palavik. Ja kohe sain uue toosi tilguteid, seekord antibiootikume, veeni. Kuna mu eelnev öö oli rahutu, üritasin magada. Pool tundi vist õnnestus puhata, kui naases õde ravimite ja süstidega. Ja siis kutsuti mind veel tuksuma. Kuulasin oma lapse südamelööke ^^ Õhtuks oli palavik langenud ja sain ka tilgutist lahti. Kuid see ei tähendanud, et mu valud olid kadunud, mingil määral nad kimbutasid mind ikka.
Põhapäeval tutvusime oma palatikaaslastega, meid oli kokku viis. Mina olin igal juhul rahul seltskonnaga, sest meil nalja sai ja paljudega oli meil ka sarnasusi. Siinkohal tervitaks neid...TERE NAISKAD! Haiglas olemise tegi paremaks ka see, et Kertu sisse tuli. Kahju muidugi, et nii kokku saime, kuid nii möödus aeg kiiremini ja paremini kui muidu. Aga algul oli mul koomiline näha, kuidas palatikaaslased kohe välja jooksid, kui kedagi sünnitamas kuulsid. Ma olin ise ka selline lõpuks... Uurisime pidevalt tabelik, palju ja kes täna sündinud on ja uurisime arstidelt kõike, mis võimalik :D
Hetkel peaks mu laps olema kolme kilone ja täiesti terve aktivist, talle meeldis tuksumises kõhul olevaid klappe peksta, mille tõttu pidin tihti seal kauem istuma kui 30 minutit. Aga meie palatist kaks juba said oma lapse kätte, keiserlõikega küll kuid siiski... Tüdruk ja poiss. Aga mis siis veel rääkida...Päevas sain 3x süsti veeni ja 3x kanni + tabletid 3x päevas. Iga päev oli veel 2 tuksumist ja siis pm vaba aeg. Aga mulle tegi rõõmu see, kui ühel päeval avastasin oma postkastist luuletused....

Beautiful woman,
come out and play,
reveal your inner treasures.

The sparkle in your eyes,
the natural swing in your walk,
you radiate excitement and enthusiasm.

You need no latest fashion,
No expensive hair cuts,
No blinding big accessories.

You glow in your passions,
passionate in your pursuits,
you know what you are made of.

You are not easily bothered,
by the mindless opinions of others,
you know very well where you want to go.

You are a joy to watch,
an inspiration to others,
your pure soul an endless marvel.
Beautiful woman,
let your brilliance shine through,
your eyes speak of true inner beauty.
i saw the sea
in high pressure
or in low pressure
moderation she knows not

i saw the sea
weeping its heart out
pity, none to notice
her pain or tears

i saw the sea
stretching its parched
tongue for a dropp of water
to quench her thirst

i saw the sea
looking longingly
at the dark clouds
passing by...

i saw the sea
raising beyond her
desperate to touch
the moon beyond

i saw the sea
caressing the sky
the sky bloomed
the sea smiled

i saw the sea
in my palm

i saw the sea
in my heart
i saw the sea
in your eyes

how i wish to
be one with the sea.

Muide Krissu, sorry, et sulle õigel ajal õnne ei soovinud :S Palun võta minu hilinenud õnnesoovid vastu... PALJU PALJU ÕNNE KULLA KRISSUKENE ! <3


Muide ülbe neliku daamid....
Kuidas ülikoolis on?


Siinkohal lõpetan, kuna muud ei oska kirjutada...Draamat sai täna niigi, peaksin puhkama minema..( kuid kindel laks on see, et ma istun arvatavasti facebookis poole ööni xD )


Musikallid ;*

Friday, August 12, 2011

Muahh!



Kuidas on võimalik, et inimene, kes enamuse oma suvest on istunud kodus( maal issi juures) ei ole suutnud regulaarselt kirjutada blogisse. On võimalik, et maaelu juures ei toimu midagi erilist, vaevalt, et hakkan kirjutama, kuidas ma trepil istusin ja jälgisin mängivaid koeri ja seejuures jõin teed. Või mis huvitavat telekast tuli kuna väljas sadas vihma ega saanud muud teha. Üks põhjus on muidugi see, et idüllilise maaelu juures puudub mul internetiühendus. Netipulgake rändab ju Urmoga sinna kus ta ise parasjagu on. Aga kui kirjutamisest on möödunud palju aega, eks siis ikka midagi ole kirjutada. Kui just rasedusamneesia välja ei löö :D

Aeg aina läheneb ja minu hirm samuti. Kardan üksinda koju jääda, sest kes teab, millal tita kavatseb siia ilma tulla, kuigi on alles august ja ma peaksin septembri pärast rohkem kartma...kuid eks see nii ole. Minu tervis on muidu korras kuid õhtuti tunnen ennast veidi halvemini, kuna siis on tunne, et hakkan oksele...Ei tea miks kuid see ei ole mõnus vähemalt ei pidanud ma taluma sellist olekut raseduse alguses. Kuid kõht nüüd mõnuga lainetab. Just eile käisime isaga Tapal, tal oli vaja osta tsementi, ja poolel teel ütles ta mulle, et meil on ju tita jaoks pesukaussi vaja. Turvatooli oleme ka juba ära ostnud aga leidsime jah ühe nunnu kollase kausikese milleel on peal kilpkonnad :D Enamus riideid, mis ma lapsele ostnud olen, on kas kollane või valge mingi värviga ( rohelisi riideid ei tehta nii palju kui sooviksin). Nüüd on vaja leida kusagilt soodsalt lapsevanker ja voodi. Mähkmeid ma ise ostma esialgu ei hakka, vaatab palju ma katsikutelt neid saan :D Aga esimene kord, kui ma emaga lapsele riideid käisin ostmas, ma seisin poes nagu idioot! Ma mõistsin sel hetkel, et ma tõesti ei tea, mida lapsele on vaja ja mis talle kasulik on. Siis otsustasin pöörduda abistava neti poole. Siis olin ma muidugi Väike-Maarjas. Aga Perekool.ee on väga hea lehekülg, lugemist jätkus kauemaks ja sain ikka targemaks ka. Eriti tore oli lugeda vaidlust ühest foorumist, kus vaieldi, mida on vaja osta lapse sünni puhul ja mida mitte...Vaieldi kaua, kuni üks tark ütles, et iga laps on erinev oma vajadustega, et pigem kirjutage, mida teie lapsel oli vaja, mitte kiruda teiste otsuseid ja kõik sõltub ikka rahakotist ka.


Jeerum!!! Ma kartsin alati seda, et minuga koos olles räägitakse alati lapse teemal kuid mis ma ise teen?? Muudkui latran sel teemal xD


Tegime eile isaga väikese offroad'i, et seenele minna xD Aga õnneks leidsime väga hea koha ja saime tunni jooksul mõnusalt kukekaid :D Kui ilm liiga vihmaseks ei kisu, ehk saab ka täna metsa minna. Olen kindel, et pärast seda sissekannet lähem ma peenramaale sibulaid ja peete korjama, kaua nad ikka seal kükitavad. Ma olen nagu perenaine, muudkui vaaritan, marineerin ja teen mahla. Kahju on muidugi sellest, et sel aastal on meie õunapuud tühjad.


hahahahhahahahahhahahahaaaaaahahhahahahahha...Ai


Kass kõdistas talla alt ja siis lõi oma hambad minu varbasse :S See kass on selline peletis, ta on varsti terve mu parema käe ära kriipinud. Elin ja Krissu vist teavad, milline ta on. Aga aitäh tüdrukud, et te mul külas käisite. Meeldiv vaheldus oli
.Ja blondist saigi choco ^^ Otsustasin oma kiharad ära värvida pärast seda, kui mult küsiti, kas ma lähen nüüd kümnendasse klassi. Teised võtavad seda küll komplimendina, kuid mulle on see millegi pärast solvav. Ma ei ta vist olla teismeline ema, ehk selle pärast. Aga jah, kas pärast lapse sündi olen täiskasvalikum? Või saan ainult tsipa targemaks aga poole hullemaks? Eks näis ^^ Ah jaa...Aidake nimesid mõelda!!!! Poisile oleks eriti soovitatav!


Aga olge musid edasi ja nautige suvest seda viimast! Ja pidage meeles, isegi kui vihma sajab paistab päike !!! :*

Sunday, July 17, 2011

My Wish



Päevakorras: KIRJUTA BLOGI! *tegemisel*^^

Tere taaskord kullakesed :D võiks arvata, et tulevasel emmel, kes muud ei tee kui banaane ja komme näost sisse ajab, on aega, et blogida ja oma sõbrakesi kursis hoida...Kuid oh ei! Eks banaanid ole paremad. Tegelikult, banaanid võivad head olla, kuid sõpradest ei ütle iial ära! Nii, et siis õle pika aja annan endast märku ja kirjutan mis meenub.
Kõtu kasvab :D Eile õhtul rääkisime just Kertuga, kuidas rasedus meile mõjub ja veidi ka tulevikust. Kertu, hoian sulle pöialt, sest kaks põngerjat on ikka rohkem kui üks, kuid samas on sul juba kogemused varnast võtta! Aga jah... Midagi kaua ei saa teha, siis annab selg juba tunda kuid päev otsa vedeleda on ka väga jube...Niigi kardan, et tekib teine lõualott :S Väike masendus tekib sellega ka, kui mingi lemmik topp või teksad ei mahu enam selga ^^ Kuid pole hullu, kõigega harjub. Kõige masendavam on muidugi see, kui Facebooke´ist loen, kuidas kõik käivad töövestlustel ja ülikooli pabereid viimas ning kes rändab kuhu piiri taha jne. Aga hoian teile kõigile pöialt, et saate sellele alale, mida soovite ja et kõik ikka hästi läheks! Mis mul viga kurta, minul elu puhkus :)

Oma naistearstiga olen tülis xD või noh, mitte tülis, kuid me ei salli teineteist. Mu tervisekindlustusega on mõned probleemid ja arst ei soovi mulle kirjutada tõendit, millega saaksin haiglasse ikka minna kindla tundega. Ta on küll ikka paras mutt -.-


Ning jaa, ma saan Paulaga hästi läbi xD Mis sest, et mu sõrmed, selg, jalad, käed on verised ja küüne jälgi täis. Hetkel magab süles mul, sest ta ei kannata, kui ma isegi pooleks tunniks toast välja lähen. Olen vist looma ära hellitanud :S Aga keda muud ma siis helitan ^^


On ka võimalus, et ma kolin varsti. Ei hellita eriti suuri lootusi, sest pole maja näinud ja seal elamine on hetkel olnud ainult niiöelda suusoojaks räägitud. Kuid maja ei ole kaugel, ruumi peaks seal rohkem olema ja pm maksta tuleb ainult elektri eest, kuna mind pannakse sinna "majavalvuriks". Ikka, aga haukuma mina ei hakka -.- I´m a catlady ^^


Nalja ikka saab. Kõige armsam oli vaadata, kui täditütar ja ta sõbranna ajasid Urmot taga ja too
hirmuga garaaži katusele ennast peitis xD Pole nii ammu sellist kiljumist ja naermist siin õuepääl olnud. Aga endal oli jällegi imelik, et mina nendega kaasa ei jooksnud. Aktivistina on raske
kõrvaltvaatajaks jääda.


Irw. Kurda veel, et pole tööd! Ema just helistas, mind vormistatakse tööle ja asjad minu tervisekindlustusega on korras. Tervitage uut assistenti xD OOOOOOJEEEEEAAAAHHH teenin raha ma-aaa-aaa xD Hale viis aga seegi hea, kusagilt peab alustama ja kodu on õige koht nagu näha xD



Raise your hopeful voice....
we still got time ^^




Thursday, June 30, 2011

Delerium




Hõljuda kahe maailma vahel ei saa kunagi midagi head kaasa tuua...Olles ühes, unistad teisest ja vastupidi. Kuid eksisteerida kõigest ühest neist ei ole võimalik...Üks üheta ja teine teiseta...
Elada ilma üheta on sama kui elada koos hirmudega. Kuid kui vabaneda hirmudest, kas saavutatakse harmoonia kahe maailma vahel? On see võimalik? Kui arukas on juba elada ilma hirmudeta...
Ületasin täna oma hirmu...Kuid poleks seda teinud üksinda...Kuid kuidas ületada hirmu üksinduse ja samas liigse tähelepanu eest?

Mis ka ei juhtuks..Parim oleks seista oma arvamuste eest, sest Sinu usku ei saa keegi ära võtta...Nad võivad üritada seda murda ja valeks pidada, kuid alati...alati mingi osa Sinust usub seda siiski...Lähedased isikud muudavad meie arvamust ühiskonnast ja nad suudavad sellega paremini hakkama saada kui võõrad, kes meile oma arvamust peale suruvad.

Paljud räägivad, et olla üksi ei ole kõige hullem....Kuid mis see siis on? Kas kallistada tuttavat on sama kui kallistada oma elu armastust? Või kas on vahe olemas üles kasvamisel lastekodus või (mitte)/armastavate vanematega? Sama on olla üksi kuid samas mitte... Rääkivad silmad, mis mind ümbritsevad...vahel nad naeratavad, mõnikord aga jõllitavad vaikides...kusagil taamal ja oma kurjasid mõtteid mõlgutamas.



Täna oli väga kuum ilm ^^

Wednesday, June 29, 2011

Dear Ryan,

As i promised, I will dedicate this to you. I hope you will be very pleased with it.

I was very shocked, when you wrote about me in your blog. It was very funny to read, that you call me granny because i look like talcum powder. And the picture there!? I have changed so much after that! I´m glad to be your new friend from new city. And I´m planning to be white, that is why you still may call me granny. Although...like you said:"from granny to mommy."

I also wanted to say to you, that if you have some kind of problems, I will be there for you. It feel very good, when i have managed to help someone and as you know about my drama-full life, I´m more than willing to give my advice. Although I have not been on so many dates like you, but that is why different cultures are interesting and also odd.

I´m glad, that you love animals. Do you have any? I´m sure you are very bored already, when I talk about my cat all the time but I can not help it. She is so adorable and loves to be in computer with me.

I know you love reading my blog but I´m sure you did not know that I love to laugh. And what is more pleasant than waking up with a smile on a face or start smiling when getting behind laptop. I just wanted to say that having a friend like you is something I do not regret.

Yours sincerely,
MJ

Sunday, June 26, 2011

Ja nii ongi!

Nb! 20.06 on kindel blogimine arvatavasti kindla tulemusega :D



Seni aga kõigest, mis meelde tuleb ja kirjutada viitsin :D

Alustan sellega, et tänan sind kulla kallis Elinike, et sa mul külas käisid! Jaanipäev oli kohe palju huvitavam nii mul kui ka venna juures oleval rahval. Ooo jaah, ma oleksin sinuga ka üle lõkke hüpanud, kuid minu katse oleks arvatavasti sama moodi välja kukkunud nagu meie esimesel hüppajal, kellel leek mööda püksisäärt üles ronis :D Ja sorry, et mu vend küsis sult, et mida sa suitsetad, et nii räägid. :) Kuid mina jäin rahule, loodan, et sinagi :D Ja loodan, et Paula su kätt väga ära ei närinud ^^

Kuid Elin ja Krissu! Tõsiselt, võtke Liisu nõu kuulda ja tehke endale blogi ja parem oleks kui te sinna midagi kirjutaksite ja meile ka aadressi annaksite ^^ Oleks aus eks :)



Hmm, mis veel......Olen ametlikult ära teeninud nime Pärdik :D Isa toob mulle iga päev kobara banaane ja suure õnne korral saan mina selle kõik üksi ära süüa :D Egoislik jah, kuid... THEY R MY FREAKING BANANAS! Ehehehhehe, sorry ^^ Närin banaane seni, kuni porgandid peenral valmivad :D Keegi veel arvas, et minu pahur tuju võib tulla sellest, et pole päevast doosi banaane kätte saanud :D

I´m a stupid Estonian girl ^^


Ah, tulles vaidlemise teema juurde, siis ma lisaks siia väikese arvamuse eesti meestest ühelt mu tuttavalt välismaalasest....

  • you are stupid,, because smart Estonian girl want to get foriegn guys
  • they wanna get better guys from abroad
  • i really hate Estonain guys
  • i know them very much
  • first they are dirty
  • second,, they don't have a brain
  • 3rd,, they are assholes
  • 4th , they are ilresponsible
  • 5th, they are theifs
  • they can rubb someone
    • 6th they are fucking alcoholic
    • Estonian girls knows this very well, but they still date Estonian guys
    • Estonian girls are the best in the world, but their guys are the worst in the world


Ja selle kuti arvates, on suurepärane just kaugsuhted, kui näed oma armsamat nädalavahetuseti! Minu arvates on see jaburus! Kuid venna lõpetamisel, olles arutelus ühe tuttavaga, tuli välja, et heast mehest saad aru siis, kui ta on nõus võtma endale naise, kellel on laps. Sest see näitab pühendust nii naisele, kui ka valmisolekut isarolli jaoks. Ja oh üllatust, paljud on sellega nõus :)


Ai!!!!! Sa peletis ära roni mööda mu jalga*
Saage tuttavaks Paulaga, kes just augustas mu jalad ära ja pani vere voolama...
Paula on minu väike kiisu, kes parematel päevadel on nagu väike magav ingel...hullematel aga kiusav deemon! Talle meeldib öösel mööda kardinaid ronida ja siis mulle pähe kukkuda, kõndides jala küljes rippuda, hammustada, süüa, lillepotte ja -vaase ümber ajada, kapis tuhnida ja läpaka peal magada.




Liisu, mainin siin ka ära, et tahaks veel teada, su Tallinna elust ja olust ning tööst! Ja elukoha aadressi ka ;) (L) Musi kalli teile sinna!


Aga piigad! Meie tüdrukute õhtud? Koos on alati vahvam ja meie puhul ei oska kunagi oodata, mis meie hullud mõtted korda saadavad! :S Ma nii igatsen teid...Arvasin, et suvel ikka saab kokku, kuid nagu kuulda/näha, siis, kes on tööl, kes elab juba mujal jne... Lepime kokku, et saame ikka kusagil mingil ajal kokku! Ajage oma ülikooli asjad sirgeks ja saame ülbe nelikuga kokku...Aeg meenutada tehtut ja teha uusi mälestusi, mida seni mäletada, kuni uuesti silmast silma näeme! (L) Enne käisin koolis, et teid näha, mis nüüd saab? Tõesti!? Ma luban, et kui ma kunagi oma majakese valma saan, siis teen teile lausa altari :D Igatsen oma hullukesi :*








Tuesday, May 24, 2011

Hey kommionu!!!

Istume Liisuga rahulikult staadionil ja räägime juttu...Järsku mööduv jalakäija peatub meie ees ja lausub: " Tere kenad neiud, mis te siin istute?" ja ulatab meile komme. Siis lausus ta, et ta annab komme ainult naistele ja lastele...Ja siis hakkas ta meile oma põnevat elulugu rääkima. Minu arvates oli kõige huvitavam ja armsam, kui ta hakkas meile mingit Malle lugu laulma..." Ja Malle ei tea, mis on hea..." (Y) Ei tore mehike oli... Mina ei kurda, nalja sai :) Staadionil sai ka kolm korda käidud ja nii tore oli jälle Ülbet nelikut näha :) :*
Hiljem avastasime, et ühel kommil oli auk sees xD Ja siis pöörasime täitsa ära :)

Emme oli mul täna ka väääga õnnelik :) Kes teab, see teab..


Liisu pani täna uue huvitava killu maha..."Algul ka räägiti, et ta poiss, kuid hoopis oli tüdruk, kellel olid näpp ette jäänud" GENIAALNE!

Ja poes avastame taaskord, kui tore on juuksevärvidest kõige heledam blond värv võtta, et Marikene saaks seda enda peal võtta ja kui pime võib mõni teatud asjades olla :)


Peaksin veel midagi kirjutama aga ma olen suht väsinud, sest aitasin taaskord inglise keele powerpointi sõbrannal teha ja keel võhmal... Kuid lubasin liisule pilti ja siin see on!
Suprise! xD

Monday, May 23, 2011

Oh oh ohh....

Taaskord...Jälle olen ma kadunud! Miks ma suudan ennast ära kaotada, eksitada isegi ennast kuhugi nii, et endalgi pole õrna aimugi, mis juhtus... Saite aru? Ei? Pole hullu, mina ka mitte aga kes ikka mõistab elu, kui ta peaks lill olema, kuid me ei näe seda lillena...Kaotasite järje? Jah, mina ka.

Ehk aitaks teie segadusse ajamisest. Aga ma ei saa...See nii vahva :)

Please raise your hands, who has messed their livies to total chaos??
*Little blond raises her hand while looking saddly away*

Eelmine..ei üleeelmine nädalavahetus oli Leino sünna... Pärast nädalat piinarikast ja igavat nädalavahetust Väike-Maarjas, kus ma sain ainult kassi ja koera üle naerda ja terassil korvpalli mängivaid poisse jälgida, suundusin sünnipäevaks maale isa juurde, et seal koristada ja vaaritada. Hmm, mitu kilo salatit ma tegin? PALJU! Aga kuna kõigil oli grilltoodetest kõtukene täis, ei soovinud keegi mu salatit maitsta... Alles õhtul, kui alkohol oli otsas, otsustasid mõned poisikesed enne pikka koduteed süüa. Aga oh neid poisse...Enamus salatist leidsin hommikul laua alt, sest mõne arvates oli kahvel liiga väike xD Loll on ju see, kes vabandust ei leia.
Aga muidu oli väga tore istumine, mina muidugi olin neidudega toas ja vaatasime eurovisiooni, kus jäi isegi mulle arvamus, et ma olen mingi eurovisiooni fänn, kes teab nii laulu kui ka selle tegemise tagamaid... See aasta lihtsalt juhtus, et ma jälgisin tähelepanelikult seda üritust. Kuid võidulaulust niipalju, et eestikeelne varjant meeldis mulle palju rohkem.


Ja nüüd jooksis mu juhe kokku... Mida teha??? :S Mõtteis on ju nii palju, kuid kahju, kui nii kiirelt head asjad kaovad! Ja ma ei räägi aiult mõtetest... Kui palju häid hetki meil ikka elus on? Võrreldes selle raskuse, tüdimuse, murede ja muude asjade otsas on õnn väga üürike... Ja milleks see õnn vajalik, kui ei ole seda kellegagi jagada....

Umm... nüüd aitab! Nüüd aitab...


Wednesday, April 27, 2011

talking to the moon-Bruno Mars

Tere kevad! ^^


Otsustasin siis taaskord üle pika aja siia kirjutada :)
Nii mõnusad ilmad on!!! Kuid siiski üks halb asi ka nende juures...See, et mul ei ole midagi normaalset selga panna! xD See blondi mõistus annab tunda, kuid mulle käib närvidele, et kui ma tahan 15minutiks poodi minna, siis kõige pealt otsin pool tundi omale riideid selga ja kui poest
tulen, siis teine pooltund läheb toa koristamisele :( :S Jube ju! Kuidas teised sellega küll hakkama saavad??



-Please help me! I wanna get baturally blond. How can i?
+We first need to know what colour you are right now.
-Well, im blondish or blondy...



Täna Liisu küsis mult ühte lugu, mis ta oli mult viimati küsinud eelmine aasta sügisel :D Hea, et ta teadis, et seal loos oli "Butterfly", muidu ei oleks ma osanu midagi talle pakkuda. Aga otsisin seda lugu küll kaua ja vot...leidsin :)


Aitasin täna veel ühel teisel Liisil inglise keelt teha. Minu jaoks väga kerge, kuid appi kuidas ma oma msn-i ei salli xD saan ühe sõna kirjutatud ja juba viskas ta mind välja... Ja millegi pärast meeldivad mulle haamrid :D Pidevalt ähvardan teisi nendega :D Eriti aga oma läpakat!
"Takes hammer and slowly walks to her laptop. Red eyes glowing and evil smile on her face."

Pokkeri lauas aga ähvardasin diilerit oma kohviga visata, kuid üks härra soovitas head kohvi mitte raisata. Seega lubasin kohvi lõpetades naist tassiga visata. Asjast oli kasu- kolm järgmist kätt võitsin ja sain edaspidi häid kaarte.
Keegi veel küsis mult suure imestusega, et kas ma ei olegi Malaisiast... Arvan, et kaugel sellest, või mis? :)

Aga oma juustest siis veidi...Isa ja paljud teised ei tundnud mind ära. Kes oleks uskunud, et meie Mari läheb blondiks...mina küll ei uskunud ja ei usu siiani. Pärast värvimistki imestasin, et muutun aina blondimaks. Aga ma ei kahetse, kui kahetsen, siis ainult seda, et ma kääridega oma juuste kallale läksin xD

Klassipulm oli ka suurepärane! Nalja sai, kuid siiski mõned inimesed oleksid võinud seal veel olla.
Minu blooywoodisi sai Hollywood ^^

Meestemagnet??? xD Maybe ;)


Muide, kas teate seda väidet, et blondidel on rohkem lööki?
Ma pean tõdemusega vastama, et jah, nii see on... Meeste pilgud on söövad ja vallalised tuttavad ummistavad mu postkasti: " Kas sa millalgi välja ka?" Nii lummav lausa! -.- ehk mitte

"Kle, kas sa tulid oma isaga laupäeval kõrvekülla?"
"Tulin jah, mis siis? Ei mäleta w? xD"
"Ma su juukseid mäletan, kuid polnud kindel, kas see olid ikka sina."

Nii ma siis meelde nüüd jäängi xD

Täna lasi ema mu ka täiesti üle! Pidi külla tulema ja mingile prohvile mu läpaka viima. Aga tutkit! Nägin ainut rõõmsat naabrimeest trepist üles tulemas :D
Ja aina hullemaks see nässakas muutub siin! Peaks emale külla minema, igatsen koeara ja kassikest :D Nad lihtsalt nii nunnud ^^


Asso, eelmine reede läksin Viru-Nigulasse oma tädi juurde,keda polnud 12 aastat!!!! näinud. Meil oli seal nii vahva! Grillisime ja räägiti vanadest aegadest :D Mulle väga meeldis. Terve õhtu mängisime kaarte ka:) Aga öösel ma magada ei saanud, kuna tädimees sonis öösel...Teade, mida ta terve öö karjus w?? " AIAIAIAIAIAIA......AIAIAIAIAIAIAIA..." ja see kostus kõrvaltoast väga hästi läbi. Ning isa! Isa, kes magas minuga ühes toas, otsustas samuti mitte alla jääda ning norskas. :S Ei mäletagi, kas sain magada, kuid unistasin sellest küll :)
Siis kui maale jõudsime, siis ei saanud samuti magada, sest pidin terve öö välismaalastele netis lolli juttu ajama xD Mulle lihtsalt meeldib see nõme massimäng, kuid ma omamoodi kuulsus juba seal ja seal tõesti leidub igasuguseid imelikke :D Eks minu sarnased ikka :)


Kirjandit niipalju, et loodame, et läheb hästi.


Nüüd aga lähen kuuga rääkima ja ootan, mil motikaga mees mu akna alla seisma jääb ja ulatab mulle roosi xD Unistada võib ;)

Wednesday, April 20, 2011

Palun kallikesed!!!

Tänane päev oli lihtsalt super! Ma tõesti ei tea, kuidas ma sügisel teises koolis hakkama saan...
Kust mujalt leian ma endale sellised hullukesed, nagu teie mul olete!! <3
Olete mul ainulaadsed! Ja hindan teid kõrgelt...
Meie killud jäävad mulle alati meelde ja olen teile surmani tänulik, et suutsite mind ära kannatada ning et mulle alati toeks olite!
Kardan aega, mil tõesti peame teadmata ajaks hüvasti ütlema...ning ootama, mil teineteist uuesti näeks...

Tulekul!


On... On millest rääkida, kuid ei ole kindel, kas jõuan sellest täna teile heietada. Pean tegema usundi tunni jaoks powerpoindi ära ja suur-suur soov oleks veel üllatus lõpuni viia :D Tahate teada, mis see on? Ah-haa! Aga veel ei saa :D Kirjutan sellest pikemalt, kui olen eelpool mainitud tegevused tehtud saanud :)

Seniks aga jõudu ja jaksu nii mulle kui ka teile kallikesed! :*

Thursday, April 7, 2011

Tänane päev oli magus nagu moos minu ühiskonna konspektil xD





Aga algas päev küll super hästi...

Kõige pealt, kui ma uksest välja sain, kohtusin ma naabrimehega, kes huvitaval kombel hakkas uurima, mis ma pärast kooli edasi teen. :) Ja kui mainisin Pärnut, hakkas ta pikalt ja laialt rääkima, mida Pärnus hooajati ostetakse. Ta teab väga hästi seda, kuna ta müüb mantleid xD Aga tore oli ikka rääkida, ainult hirm oli naha vahel, et jään bussist maha. Aga ei jäänud :D


Esimese tunni alguses pidin tolmu pühkima nii laual kui ka tooli pealt, kuna ei soovinud tolmuseks saada. Otsustati just nüüd meie klassis puurida. Kui saime Liisuga maha istutud, soovis ta juua....Hahahaha, aitäh ilusa päeva eest :) Ma vist
oleksin pidanud mainima, et ma pole seda pudelit veel avanud :D Mina ehmatasin selle peale, et Liisu kisas ja siis tundsin mina midagi märga :D Meie laud ja laua alune oli märg, kuid lõhnas vähemalt mustika järgi :P Yummy


Ega siis sellega saanud ju asi piirduda.....

Tunni ajal küll lendasid meil paberid ja pliiatsid laualt maha, feilisime
oma kirjutamisega ja nii edasi :D




Siis me kuulasime mingil vahetunnil esinejaid ja mingil vahetunnil üritati mind lavale libistada. Just libistada :D Jalad maas, kuid kuna mu sussid olid nii libedad, siis oli liuglemine sujuv

Aga mõni siiski pääses meist lavale ja esitasid suurepärase esituse :D















Krissu: millest ma nüü ilma jäin?
...Marje hakkas pervotsema, enne ahistas noori tüdrukuid ja siis piilus mulle pluusi alla...
..(Liisu sosistab) Must-valge ja pitsiline ;) :D HAHAHAHAHHAHAHAHAHAHAHHA GENIUS!





Wednesday, April 6, 2011

APPIIIIH!!!

Ma ei oleks uskunud, et nii kaua jätan blogimata! Sorry kõik! Liisu juba mainis millal viimati blogisin ja kuuaega on pikk küll :D Aga siis asja juurde, pean ju täna sada sissekannet tegema xD Kui jõuan ;)

Meie Ülbest Nelikust peaks saama Crazy Nelik! :D Eh Aga samas, ülbed ongi tavaliselt imelikud xD

Täna sai siis meie esime
ne stiilimuutus läbi. Kes sellest aru ei saanud, siis vihje, meil oli roosa päev. See mis meil homme kavas, vot sellest juba homme ;)

Aga veel veidi nunnusid ja niisama imelikke pildikesi...




L.H.- "Kõik inimesed on kenad..."
Mina- "...välja arvatud Ülbe Nelik"






Kirjanduse tunnis on lihtsalt võimatu midagi kirjutada, kui tekivad sellised äkkilised närvihood mõnel. :D Ma nimesid küll ei maini, aga Liisu kohe ei suuda paigal püsida, muudkui kiusab naabreid, sms-ib ja leiutab uudseid piinamis viise :D Täna näiteks kasutas ta iidset tehnika, kus segas minu kirjutamist. Sellest aga algas nügimisvõistlus... Ja kogu selle niinimetatud võistluse käigus ma kogemata 2haavasin" oma pastakaga Liisu kätt. Väike pastaka triip oli selle tunnistajaks. Aga kõige koomilisem oli see, et kui ma vabandasin, siis õpetaja põhimõtteliselt pistis oma nina Liisu käe vastu ja uuris, millega kuri Mari hakkama sai xD


MINA ENAM KUMMIKOMME EI SÖÖ!
Selle peale tulin tänu bioloogia tunnile, kus me vaatasime mingit dokumentaali, kuid seal oli päris hobuse silm! Ja siis teadlased pidid seda muidugi kääride ja nugade ja ma ei tea millega veel kiskuma. Kui silm oli pooleks lõigatud ja näidati, kui elastne see lääts tegelikult on, siis mainis Hanno, et see näeb välja nagu kummikomm! Ewwwwwwwh! Ma ei suutnud kohal istuda, nihverdasin nagu oleks sipelgad mul püksis. Õnneks kattis ühe klassivenna peake selle silmamuna kinni ja ma nägin ainult mingit tausta xD

Oih, ja kuidas ma saaksin mainimata jätta meie tegutsemist enne matemaatika tundi, kus me vahetasime jalanõud ja siis jooksuga longates wc-sse kimasime :D Kissul olid nii nunnud sussid ^^ Ruusa :P


Ja füüsika! Ahahha, oleks mina teadnud, et mõni on meil piltkirjas selline professionaal xD Aga väga kenad tulid välja ;)



Aga kirjutame siis homme, mina ehk veel täna, kuid enne pean väikese jõnglase arvutisse lubama. Seega saan ühiskonna kontrolltööks õppida... Jah! Ma õpin :D Usu või mitte :)


Bye all sweeties! <3 will the force be with you!

Monday, February 28, 2011

Juhhadei fännid :D



Sain juba kriitikat, et pole nii ammu kirjutanud :S Andke andeks! Ega ma siis meelega :) Läksin 24. veebruaril ema juurde ja koju naasin alles pühapäeva õhtul. Aga siis täpsemalt, mis ma eelmine nädal tegin.


21.02 oli meil Jõhvis ülevaatus. Lootsime, et palju rahvast kohal ja me vaikselt-vaikselt sulame massi sisse. Kuid tudkit! Tuli välja, et on ainult kaks koori- meie ja mingi Jõhvi koor. Ja vaiksest olemisest tuli nii palju välja, et meie koor laulis pidevalt xD Aga algul laulsime hääled ka lahti. Meie olime klassis ja kui astusime aula, kus meil ülevaatus oli, ja kus just laulis teine koor, siis jäi mulje, et kas nad on ikka varem ka neid laule laulnud või on nad VÄÄÄÄGA unised. Meie ego kohe tõusis, kuid kartsime, et aula ees oleme samasugused. Laulsime siis laulud läbi ja aeg loosida laul....Teine koor sai " Mägede hääle" ja meie "Ilus oled, isamaa" Deam, kuidas meil lauluga vedas. Olime siis kohe:" Davai, lähme laulma!" Öeldud, tehtud. Tunne oli võimas! Meil läks nii hästi. Kommentaariks öeldi, et teiste kooridega võrreldes tegime vähem vigu, kuid mõned taktivead olid siiski. :) YaY! Kui teine koor laulis, olime me kohe varmad nipsutama ja plaksutama :) Ehtne roki lugu siiski. Nad olid ennast kokku võtnud, kuid laulsid veidi aralt siiski. Ka nende koori õpetaja ütles, et neil läheb kaua aega, mil nad Kadrina neidudekoorile järele jõuavad, laulsid lausa 40 inimese eest :) Selline asi teeb kohe tuju heaks :) Eks ole! Liisu, sa võiksid ka ikka laulmas käia:S I miss you :'(


22.02 oli mul jama politseiga. Mitte otseselt minuga, kuid arvati, et üks pätt peidab ennast minu juures. Kuid ei olnud mul siin kedagi ja nad lahkusid. Kuid siis sain vennalt hirmutava kõne, et miks politsei teda taga otsib. Siis rahustasin ta maha ja ütlesin, et teda ei otsita, eks mõni rääkis lihtsalt lolli juttu, et ennast süüst vabaks saada. Kuid kui ma kuulsin, et minu väikevenna asjasse on segatud, kes pole isegi kuu aega Rakvereski käinud, siis soovisin selle isiku näe lihtsalt sisse taguda. Ma pole üld juhul vägivaldne, kuid peret mina hoian ja ei lase neile niisama käkki kaela keerata. Võtke lihtsalt teadmiseks, ega ilma asjata ma küüsi kasvata, neil ka kaitse ja rünnaku eesmärka ka. Ok, see väike nali, kuid siiski, minu vend ei olnud asjasse segatud ja tema armsat mainet nii rikkuda on lihtsalt labane ja täis idiootsus! Ja mina arvasin, et olen segane inimene, kuid kahjuks või õnneks on neid segasemaid( halvas mõttes) veel rohkem. Terve päeva olin politsei külas käigust närvis, sest isegi korteriomanik sai sellest teada, kuid õnneks midagi halba pole seni veel juhtunud. Varsti pean ma tema juures ära käima ja üüriraha maksma, eks näis, kas võtab selle teema üles või mitte.

23.02 oli koolis kontsert, kus käisin laulmas. Kaks tundi istuda külmas aulas ei olnud mingi rõõm ja lust. Kuid laulda oli mõnus. Ka Pehvkuri kõne ei olnud sama, kuid siiski sarnane teema. Kui käisime hiljem sõjas langenutele pärga viimas, siis oli küll tunne, et mida olen mina oma kodumaa jaoks teinud. Ma ei saa isegi koolikohustusega normaalselt hakkama, kuidas ma siis oma riiki teenin. Aga siis koju ja ennast õhtuseks peoks valmistuma.

Maarja tuli kusagil 21.00 ja Aili saabus oma isikliku autojuhiga :D Oi, kolm tundi nägime omadega aega, veidi siidrit ja muusikat ning me olime sellises tujus, et hoia ja keela. Õnneks keelama keegi ei tulnud, kuid Maarjat pidime hoidma küll, kuna tema saapad olid nii libedad, et iga sammuga oleks ta kukkunud, kui meid ei oleks. :) Lõpuks jõudsime klubisse. Muusika oli nii ja naa. Oli häid, oli igavaid. Koju tulles, mõtlesin, et lähme üle ristmiku nii, et keset teed, sest seal pole ju jääd. Eemalt tuli ka auto. Kõndisime kolmekesi keset teed ja just kui olime saanud ristmikust üle, käisin pikali ja kes sõitis mööda? Eks ikka politsei xD Ma kõht kõveras naeran, plikad kõrval,"tõuse nüüd, äkki tulevad tagasi ja panevad puhkuma xD" Oh, sain siis püsti ja teekind koju jätkus. Kodus panin teie killu maha.
Maarja küsib: Miks sul Wiid ei ole.
Mina: Mis asja?
Maarja: Miiks suull wiiiiiid eiii ooleee???
Marje: Mul on küll võid.
Maarja: oot, mis asja?
Marje: Ah?, mis sa tahtsid?
xD ja sellega uinutasime ennast magama :D Mul oli jah suht tore olla :)

24.02 hommikul saatsin Aili bussile, hiljem ka Maarja( kuid seekord ainult ukseni) . Siis sõin veidi ja ootasin ema, sest ennem oli ta helistanud ja endale külla kutsunud. Seega asusimegi teele Väike-Maarjasse. Seekord oli ka ema mehe lapselaps, kes oli 5- aastane. Nime ei mäleta enam, kuid tean, et see oli K tähega ja lõppes N-ga. Ema muidugi küsis, kuidas mul ikka on ja mis juhtus jne. Ühesõnaga ootas minult kõike head ja paremat. Ta muidugi ei saanud aru, mis minuga juhtunud on, kuna ma ei suutnud ühtegi toidukorda korralikult lõpetada. Toit ei läinud alla. ehk oli ka asi selles, et mind lausa nuumati seal :) Aga tore oli siiski mul seal olla.
Pühapäeva õhtul alles kell 21.00 sain Rakvere. Niipea kui sain ema majast välja, olid pisarad silmis. Ei tahtnud minna ja olla üksinda oma korteris. Mõnes mõttes oli see hea, kuid igatsen Kiusut ja Tillut.... Nad olid igal õhtul mul kaisus ja nad kasvasid mulle nii külge. Olen ju loomaarmastaja ja nad on nii armsad. Tahaksin neid juba uuesti kaisutada. Ema lubas mul maja tagumise ukse võtme kuhugi panna, et kui lähen, et saaksin ikka majja, kui neid juhuslikult seal ei ole. Ema on mul ikka räigelt muutunud. Kohati on ta kui 16, siis jälle oma õige vanus. Lubas minuga kas Haapsalu või Pärnu ballikleite ostma minna, ta olevat seal näinud väga kauneid kleidikesi. Ootan rõõmuga ^^

Tänane koolipäev oli kahtlane :) Matas hakkasime kammima taaskord. Ma kõigun oma tooliga, Liisu küsib: Miks sa küljele kiigud? M: Aga ette ei saa ju :)
Ja siis lõi Krissu Liisule külge..sõna otseses mõttes, tagus vihikuga xD
Ning keka xD hahahha. Isegi õpetajad küsisid, et kas te olete hulluks läinud. Loomulikult! Seda me olemegi, tore et keegi märkas :D Laskumisel sõitis Liisu mulle tagant sisse, ja täpselt õpetajate juures, siis niisama sõitsime üksteisele otsa ja kukkusime ^^ ning lõpus tegime Tuletõrjemäel seal all neid väikeseid ringe, kuid tagurpidi ja siis sõisime jälle niisama. Need olid trahviringid :) Ja nii raske on meeles pidada, mitu ringi sul sõidetud on, kui kuus korda sõidame kolmandat ringi :) Tubli Ülbe nelik/kolmik ;)

Liisu, see pilt mis sa täna mulle näitasin oli lihtsalt (Y)

Wednesday, February 16, 2011

This Broken Soul...




Ma ei oleks uskunud, et nii paljudele meie suhe korda läks.

Hetkel olen ma kõigest ja kõigist väsinud. Iga kord on üks ja see sama:"Mis juhtus? Räägi, hakkab kergem." No vot ei hakka ikka kergem, kui päevas pean vähemalt viiele inimesele midagi seletama hakkama. Kõige parem on ju asi minevikku jätta.

"Miks sa täna nii mustalt riides oled?"
"Täna leinan minevikku. Hoome olen valges, et siis lootusrikkalt tulevikku suunduda."



Ehk saan täna üksi olla ja korralikult asju läbi mõelda. Paljud on mõtlemisainet andnud. Mõni hea, mõni vajalik, mõnele aga paneks tule otsa. Kuid kui aus olla, siis tõesti, ärge enam seda teemat minu juures olles tõstatage, sest see teeb haiget, eriti kui mõni arvab, et see oli mõtlematu tegu. No sorry, aga ma ikka ei tegutse mõtlematult. Seekord ei saanud ma ennast ohvriks tuua, aitab enesepiinast ja ohverdusest. Tahaks lihtsalt elada enda jaoks nüüd. Kas seda on raske paluda!? Pole ju seda võimalust olnud. Lapsepõles oli jah mingi aeg, kus sain lõbutseda, kuid mitte kauaks. Tuli aeg, kui vanemad olid kauem tööl ja vennal juhtus õnnetus. Seega ainukese naisena majas pidin ju vastutuse enda peale võtma. Olin kõigest üheksa aastane, kui ma hoolitsesin maja, vendade ja sain edukat ka koolis ja tantsimisega hakkama. Kuid vanuse kasvamisega kasvasid ka kohustused ja kõigega enam ei suutnud hakkama saada. Ja muidugi tuli aeg, kus pere lagunes ja nüüd siis taaskord omapäi.
Ehk olengi üksik stepihunt, kes imestusega vaatab "lõbutsevaid ja tegutsevaid" inimesi ning ei suuda imeks panna nende veidrusi.
Pean olema üksinda mõnda aega...kuid sellega on nagu meestega. Saad ka ilma, kuid siiski vajad neid.


Täiesti uskumatu, kuidas valed üksteise otsa kuhjuvad. Kõige hullem on veel see, et just need lähedasemad inimesed valetavad. Kas selle mõttega, et mitte haiget teha? Sorry, kuid valetamist ei õigusta ja kõige parem soov, sest kui seda ise välja ei räägita, teeb see meeletult haiget. Rääkisin just isaga... sain teada, kuidas minu pühakust ema räägib, kuidas tema käib mul külas ja me saame nii hästi läbi.
1. Reedel lasi ta mu üle ja siiani pole mulle helistanud.
2. Me saame ainult siis läbi, kui tal ei ole mulle midagi ette heita.
3. Külas ei ole ta mul see aasta käinud.
3. Kas on veel vaja midagi mainida? Ehk aitab...



Räigelt külm..... Tore on aevastada ka :) NOOOT
Aga käed on jah külmad. Peaks ehk midagi sööma ka. Jäätis on otsas, šhokolaad ka...hea et telekast mingeid masekaid pole tulnud. Kuid kui aus olla, ega ma telekat ei olegi pikalt vaadanud. Selle asemel aga netis pokkerit mänginud. Olen jaa tubli, ma tean. Salahasartmängur noh, shit happens

Friday, February 11, 2011

YaY!

Üle pika aja siis saanud jälle kirjutada midagi :D

Mis hetkel teen?
Ootan oma poisse ja meest. Päriselt ka. Tegelikult tahaksin väga klubisse minna, aga ei ole kellega minna:( NUUKS Igal juhul on mu mehike oma sõpradega maja ees. Millalgi peaksid tagasi jõudma. Aga tahan ikka klubisse....


Homme näen El Majonesat Mjäus :D Alles homme saan kuhugi minna. Nii suur soov on välja minna ja ennast tühjaks pidutseda. Käisin see nädal korralikult koolis ja eks see võta ikka mõistuse täitsa läbi. Seda arvatavasti oli vene keele tunnis näha xD

Thursday, January 20, 2011

"Welcome"


Kirjanduse lugemisseminari jaoks materjali otsides, sattusin huvitava ameerika artikli peale, kus mainiti, et iga eestlane oskab tsiteerida Hemingwayd lausega:" Igas sadamas on olemas üks eestlane." Esialgu mainiti eestlaste tublidust, kuid tsiteerida raamatut, mida Hemingway ise pidas rämpsuks ja pealegi on selle raamatu tõlkimisel muudatusi tehtud. Lugedes inglis keelset varianti sain sellest isegi mina aru. Ja nenditi seda, kuidas väikerahvas on võimeline 10
miljonit kulutama riiki promovale lausele "Welcome to Estonia."


Go Estonia! ;)
Taaskord pole ma ammu suutnud netti pääseda. Ei mäleta, kas olen maininud, et läpakale tehtud 2 formatti ja sõrmed risti oodates, loodame, et viiruseid enam pole. Vabandan kõigi ees, kellele saatsin tüütuid viiruseid täis olevaid linke. Loodan, et keegi nendele ei klikkinud.

Üksinda kodus...Lakin küüsi, jooksen mööda tuba ringi...parandus, tantsin mööda korterit ringi. Laulan, ümisen, räägin iseendaga ja mida kõike veel. Võin öelda, et kammimine on juba minu päevatöö :D Kahju, et palka ei maksta. :) Ehk premeerin ennast ise. Äkki sellega, et reedel klubisse ja tantsin jalad villi ning järgmine päev saaks ilusati Tallinna laulma minna :D Kuidas häälega lood? Eks ole näha.


Poleks uskunud, et klassijuss nii suhtub hilinejatesse..."Kas uni läks ära?"
Ja kui keegi tunnis magab, siis lihtsalt vaatab imestusega pealt ja loodab, et klassikaaslaste naer äratab uinuva õppuri üles.


Rääkides ärkamiset, siis mul oli täna väga meeldiv äratus. Mitte selles mõttes, et keegi oleks mind äratanud. Ei. Tõusin ise vabatahtlikult kell 6 hommikul üles, liikusin kohvi tegema ja kui facebooki maandusin ( tean, et see ei ole elu, kuid mul oli vaja aega sisustada), sain toreda kirjakese. Tuli välja, et minu isa poolne täditütar otsis mu üles ja küsis viisakalt, kas meie Mari(ehk mina) teda veel mäletab. Silmis häbi pidin tunnistama, et kahjuks ei mäleta teda. Kuid meie jutt liikus edasi ja lõpuks jõudsimegi klubi teemani välja. Kunagi kohtume, kui me juba kohtunud pole.


Just meenus....I can't sleep whitout you, holding my pillow ain't making it better...
Musi loe seda! ;) Või siis kuula.

Õpetaja:"....ja 15 maali müüdi maha."
M."Nii kui nii ostis üks talunik need ära."
L."oma lehmale"
ja see lehm sõi ülejäänud heinakuhjad ära.
***
*Kunstnik maalib heinakuhjasid. Ta peab kiiresti tegema, kuna iga poole tunni tagant varjud muutuvad.
Järsku tuleb aga lehm ja sööb heinakuhja ära. Mida kunstnik nüüd maalib? :D


"Loodan, et Sigrid puudub teine korda ka, siis saan uuesti teile powerpointi teha" :D



Homme juuksuri :) Loodan, et väga palju soeng ei muutu. Elaks veel homse päeva üle ja siis veel 3 kuud :)
Kallistan kõvasti ja saadan soojad-soojad soovid, et teil ilus uni oleks ^^

Monday, January 10, 2011

Shut up!!!

No tõesti....Kas ma ei võiks oma suud kinni hoida! See oli hale feil, kui otsustasin teooria asemel öelda:" te..erooti..." ja nalja kui palju ning häbi silmis.
" Ma tahaks näha, kuidas selline asi käib," oli mõne kommentaariks.

Tahad? Ok, eks ma siis näita, kuid mitte kõigile, ainult sellega, kellega mul suhe on.

Ja Liisu, miks pean mina alati rase olema?? xD
Krissu on Pühast Vaimust rase aga mina kannan? Ok, lähitulevikus emme siis ;) Kuid mäletad meie kokkulepet? Sina oled minu esiklapse sünni juures. DIIL, EKS!?
Oh jah... Vedasin kehalise asjad kõik kaasa ja mis siis saama hakkas!! Liisu veenis mind ümber, et annaksin verd. Oli ju võimalus täna Kadrinas verd loovutada. Kõige huvitavam oli muidugi selle mehe kihutuskõne :" Mina muidugi ei tagunud endale rusikaga vastu rinda ja mõtlesin ennast kangelaseks. Kuid need just doonorid ongi-kangelasid. "
Vot, minagi olen kangelane.
Esialgu, ma ei kartnud..kuid mida lähemale see jõudis, seda suurememaks hirm kasvas. Lõpuks, kui nõel käes, polnud enam hullu. Kuid nagu ma aru sain, siis minu veri on kas väga paks või lihtsalt aeglane, kuna Liisu, kes minust hiljem lauale tuli, lõpetas kohe pärast mind. Aga vähemalt saime koos minema. Ei kukkunud keegi kokku. Kuid mõnikord oli küll nõrk olla.




.....I'm a evil bunny...*boink-boink-boink* .....