Ma ei oleks uskunud, et nii paljudele meie suhe korda läks.
Hetkel olen ma kõigest ja kõigist väsinud. Iga kord on üks ja see sama:"Mis juhtus? Räägi, hakkab kergem." No vot ei hakka ikka kergem, kui päevas pean vähemalt viiele inimesele midagi seletama hakkama. Kõige parem on ju asi minevikku jätta.
"Miks sa täna nii mustalt riides oled?"
"Täna leinan minevikku. Hoome olen valges, et siis lootusrikkalt tulevikku suunduda."
Ehk saan täna üksi olla ja korralikult asju läbi mõelda. Paljud on mõtlemisainet andnud. Mõni hea, mõni vajalik, mõnele aga paneks tule otsa. Kuid kui aus olla, siis tõesti, ärge enam seda teemat minu juures olles tõstatage, sest see teeb haiget, eriti kui mõni arvab, et see oli mõtlematu tegu. No sorry, aga ma ikka ei tegutse mõtlematult. Seekord ei saanud ma ennast ohvriks tuua, aitab enesepiinast ja ohverdusest. Tahaks lihtsalt elada enda jaoks nüüd. Kas seda on raske paluda!? Pole ju seda võimalust olnud. Lapsepõles oli jah mingi aeg, kus sain lõbutseda, kuid mitte kauaks. Tuli aeg, kui vanemad olid kauem tööl ja vennal juhtus õnnetus. Seega ainukese naisena majas pidin ju vastutuse enda peale võtma. Olin kõigest üheksa aastane, kui ma hoolitsesin maja, vendade ja sain edukat ka koolis ja tantsimisega hakkama. Kuid vanuse kasvamisega kasvasid ka kohustused ja kõigega enam ei suutnud hakkama saada. Ja muidugi tuli aeg, kus pere lagunes ja nüüd siis taaskord omapäi.
Ehk olengi üksik stepihunt, kes imestusega vaatab "lõbutsevaid ja tegutsevaid" inimesi ning ei suuda imeks panna nende veidrusi.
Pean olema üksinda mõnda aega...kuid sellega on nagu meestega. Saad ka ilma, kuid siiski vajad neid.
Täiesti uskumatu, kuidas valed üksteise otsa kuhjuvad. Kõige hullem on veel see, et just need lähedasemad inimesed valetavad. Kas selle mõttega, et mitte haiget teha? Sorry, kuid valetamist ei õigusta ja kõige parem soov, sest kui seda ise välja ei räägita, teeb see meeletult haiget. Rääkisin just isaga... sain teada, kuidas minu pühakust ema räägib, kuidas tema käib mul külas ja me saame nii hästi läbi.
1. Reedel lasi ta mu üle ja siiani pole mulle helistanud.
2. Me saame ainult siis läbi, kui tal ei ole mulle midagi ette heita.
3. Külas ei ole ta mul see aasta käinud.
3. Kas on veel vaja midagi mainida? Ehk aitab...
Räigelt külm..... Tore on aevastada ka :) NOOOT
Aga käed on jah külmad. Peaks ehk midagi sööma ka. Jäätis on otsas, šhokolaad ka...hea et telekast mingeid masekaid pole tulnud. Kuid kui aus olla, ega ma telekat ei olegi pikalt vaadanud. Selle asemel aga netis pokkerit mänginud. Olen jaa tubli, ma tean. Salahasartmängur noh, shit happens
No comments:
Post a Comment