Hey kommionu!!!

Istume Liisuga rahulikult staadionil ja räägime juttu...Järsku mööduv jalakäija peatub meie ees ja lausub: " Tere kenad neiud, mis te siin istute?" ja ulatab meile komme. Siis lausus ta, et ta annab komme ainult naistele ja lastele...Ja siis hakkas ta meile oma põnevat elulugu rääkima. Minu arvates oli kõige huvitavam ja armsam, kui ta hakkas meile mingit Malle lugu laulma..." Ja Malle ei tea, mis on hea..." (Y) Ei tore mehike oli... Mina ei kurda, nalja sai :) Staadionil sai ka kolm korda käidud ja nii tore oli jälle Ülbet nelikut näha :) :*

Hiljem avastasime, et ühel kommil oli auk sees xD Ja siis pöörasime täitsa ära :)

Emme oli mul täna ka väääga õnnelik :) Kes teab, see teab..

Liisu pani täna uue huvitava killu maha..."Algul ka räägiti, et ta poiss, kuid hoopis oli tüdruk, kellel olid näpp ette jäänud" GENIAALNE!

Ja poes avastame taaskord, kui tore on juuksevärvidest kõige heledam blond värv võtta, et Marikene saaks seda enda peal võtta ja kui pime võib mõni teatud asjades olla :)

Peaksin veel midagi kirjutama aga ma olen suht väsinud, sest aitasin taaskord inglise keele powerpointi sõbrannal teha ja keel võhmal... Kuid lubasin liisule pilti ja siin see on!

Suprise! xD

Oh oh ohh....

Taaskord...Jälle olen ma kadunud! Miks ma suudan ennast ära kaotada, eksitada isegi ennast kuhugi nii, et endalgi pole õrna aimugi, mis juhtus... Saite aru? Ei? Pole hullu, mina ka mitte aga kes ikka mõistab elu, kui ta peaks lill olema, kuid me ei näe seda lillena...Kaotasite järje? Jah, mina ka.

Ehk aitaks teie segadusse ajamisest. Aga ma ei saa...See nii vahva :)

Please raise your hands, who has messed their livies to total chaos??

*Little blond raises her hand while looking saddly away*

Eelmine..ei üleeelmine nädalavahetus oli Leino sünna... Pärast nädalat piinarikast ja igavat nädalavahetust Väike-Maarjas, kus ma sain ainult kassi ja koera üle naerda ja terassil korvpalli mängivaid poisse jälgida, suundusin sünnipäevaks maale isa juurde, et seal koristada ja vaaritada. Hmm, mitu kilo salatit ma tegin? PALJU! Aga kuna kõigil oli grilltoodetest kõtukene täis, ei soovinud keegi mu salatit maitsta... Alles õhtul, kui alkohol oli otsas, otsustasid mõned poisikesed enne pikka koduteed süüa. Aga oh neid poisse...Enamus salatist leidsin hommikul laua alt, sest mõne arvates oli kahvel liiga väike xD Loll on ju see, kes vabandust ei leia.

Aga muidu oli väga tore istumine, mina muidugi olin neidudega toas ja vaatasime eurovisiooni, kus jäi isegi mulle arvamus, et ma olen mingi eurovisiooni fänn, kes teab nii laulu kui ka selle tegemise tagamaid... See aasta lihtsalt juhtus, et ma jälgisin tähelepanelikult seda üritust. Kuid võidulaulust niipalju, et eestikeelne varjant meeldis mulle palju rohkem.

Ja nüüd jooksis mu juhe kokku... Mida teha??? :S Mõtteis on ju nii palju, kuid kahju, kui nii kiirelt head asjad kaovad! Ja ma ei räägi aiult mõtetest... Kui palju häid hetki meil ikka elus on? Võrreldes selle raskuse, tüdimuse, murede ja muude asjade otsas on õnn väga üürike... Ja milleks see õnn vajalik, kui ei ole seda kellegagi jagada....

Umm... nüüd aitab! Nüüd aitab...