Monday, February 28, 2011

Juhhadei fännid :D



Sain juba kriitikat, et pole nii ammu kirjutanud :S Andke andeks! Ega ma siis meelega :) Läksin 24. veebruaril ema juurde ja koju naasin alles pühapäeva õhtul. Aga siis täpsemalt, mis ma eelmine nädal tegin.


21.02 oli meil Jõhvis ülevaatus. Lootsime, et palju rahvast kohal ja me vaikselt-vaikselt sulame massi sisse. Kuid tudkit! Tuli välja, et on ainult kaks koori- meie ja mingi Jõhvi koor. Ja vaiksest olemisest tuli nii palju välja, et meie koor laulis pidevalt xD Aga algul laulsime hääled ka lahti. Meie olime klassis ja kui astusime aula, kus meil ülevaatus oli, ja kus just laulis teine koor, siis jäi mulje, et kas nad on ikka varem ka neid laule laulnud või on nad VÄÄÄÄGA unised. Meie ego kohe tõusis, kuid kartsime, et aula ees oleme samasugused. Laulsime siis laulud läbi ja aeg loosida laul....Teine koor sai " Mägede hääle" ja meie "Ilus oled, isamaa" Deam, kuidas meil lauluga vedas. Olime siis kohe:" Davai, lähme laulma!" Öeldud, tehtud. Tunne oli võimas! Meil läks nii hästi. Kommentaariks öeldi, et teiste kooridega võrreldes tegime vähem vigu, kuid mõned taktivead olid siiski. :) YaY! Kui teine koor laulis, olime me kohe varmad nipsutama ja plaksutama :) Ehtne roki lugu siiski. Nad olid ennast kokku võtnud, kuid laulsid veidi aralt siiski. Ka nende koori õpetaja ütles, et neil läheb kaua aega, mil nad Kadrina neidudekoorile järele jõuavad, laulsid lausa 40 inimese eest :) Selline asi teeb kohe tuju heaks :) Eks ole! Liisu, sa võiksid ka ikka laulmas käia:S I miss you :'(


22.02 oli mul jama politseiga. Mitte otseselt minuga, kuid arvati, et üks pätt peidab ennast minu juures. Kuid ei olnud mul siin kedagi ja nad lahkusid. Kuid siis sain vennalt hirmutava kõne, et miks politsei teda taga otsib. Siis rahustasin ta maha ja ütlesin, et teda ei otsita, eks mõni rääkis lihtsalt lolli juttu, et ennast süüst vabaks saada. Kuid kui ma kuulsin, et minu väikevenna asjasse on segatud, kes pole isegi kuu aega Rakvereski käinud, siis soovisin selle isiku näe lihtsalt sisse taguda. Ma pole üld juhul vägivaldne, kuid peret mina hoian ja ei lase neile niisama käkki kaela keerata. Võtke lihtsalt teadmiseks, ega ilma asjata ma küüsi kasvata, neil ka kaitse ja rünnaku eesmärka ka. Ok, see väike nali, kuid siiski, minu vend ei olnud asjasse segatud ja tema armsat mainet nii rikkuda on lihtsalt labane ja täis idiootsus! Ja mina arvasin, et olen segane inimene, kuid kahjuks või õnneks on neid segasemaid( halvas mõttes) veel rohkem. Terve päeva olin politsei külas käigust närvis, sest isegi korteriomanik sai sellest teada, kuid õnneks midagi halba pole seni veel juhtunud. Varsti pean ma tema juures ära käima ja üüriraha maksma, eks näis, kas võtab selle teema üles või mitte.

23.02 oli koolis kontsert, kus käisin laulmas. Kaks tundi istuda külmas aulas ei olnud mingi rõõm ja lust. Kuid laulda oli mõnus. Ka Pehvkuri kõne ei olnud sama, kuid siiski sarnane teema. Kui käisime hiljem sõjas langenutele pärga viimas, siis oli küll tunne, et mida olen mina oma kodumaa jaoks teinud. Ma ei saa isegi koolikohustusega normaalselt hakkama, kuidas ma siis oma riiki teenin. Aga siis koju ja ennast õhtuseks peoks valmistuma.

Maarja tuli kusagil 21.00 ja Aili saabus oma isikliku autojuhiga :D Oi, kolm tundi nägime omadega aega, veidi siidrit ja muusikat ning me olime sellises tujus, et hoia ja keela. Õnneks keelama keegi ei tulnud, kuid Maarjat pidime hoidma küll, kuna tema saapad olid nii libedad, et iga sammuga oleks ta kukkunud, kui meid ei oleks. :) Lõpuks jõudsime klubisse. Muusika oli nii ja naa. Oli häid, oli igavaid. Koju tulles, mõtlesin, et lähme üle ristmiku nii, et keset teed, sest seal pole ju jääd. Eemalt tuli ka auto. Kõndisime kolmekesi keset teed ja just kui olime saanud ristmikust üle, käisin pikali ja kes sõitis mööda? Eks ikka politsei xD Ma kõht kõveras naeran, plikad kõrval,"tõuse nüüd, äkki tulevad tagasi ja panevad puhkuma xD" Oh, sain siis püsti ja teekind koju jätkus. Kodus panin teie killu maha.
Maarja küsib: Miks sul Wiid ei ole.
Mina: Mis asja?
Maarja: Miiks suull wiiiiiid eiii ooleee???
Marje: Mul on küll võid.
Maarja: oot, mis asja?
Marje: Ah?, mis sa tahtsid?
xD ja sellega uinutasime ennast magama :D Mul oli jah suht tore olla :)

24.02 hommikul saatsin Aili bussile, hiljem ka Maarja( kuid seekord ainult ukseni) . Siis sõin veidi ja ootasin ema, sest ennem oli ta helistanud ja endale külla kutsunud. Seega asusimegi teele Väike-Maarjasse. Seekord oli ka ema mehe lapselaps, kes oli 5- aastane. Nime ei mäleta enam, kuid tean, et see oli K tähega ja lõppes N-ga. Ema muidugi küsis, kuidas mul ikka on ja mis juhtus jne. Ühesõnaga ootas minult kõike head ja paremat. Ta muidugi ei saanud aru, mis minuga juhtunud on, kuna ma ei suutnud ühtegi toidukorda korralikult lõpetada. Toit ei läinud alla. ehk oli ka asi selles, et mind lausa nuumati seal :) Aga tore oli siiski mul seal olla.
Pühapäeva õhtul alles kell 21.00 sain Rakvere. Niipea kui sain ema majast välja, olid pisarad silmis. Ei tahtnud minna ja olla üksinda oma korteris. Mõnes mõttes oli see hea, kuid igatsen Kiusut ja Tillut.... Nad olid igal õhtul mul kaisus ja nad kasvasid mulle nii külge. Olen ju loomaarmastaja ja nad on nii armsad. Tahaksin neid juba uuesti kaisutada. Ema lubas mul maja tagumise ukse võtme kuhugi panna, et kui lähen, et saaksin ikka majja, kui neid juhuslikult seal ei ole. Ema on mul ikka räigelt muutunud. Kohati on ta kui 16, siis jälle oma õige vanus. Lubas minuga kas Haapsalu või Pärnu ballikleite ostma minna, ta olevat seal näinud väga kauneid kleidikesi. Ootan rõõmuga ^^

Tänane koolipäev oli kahtlane :) Matas hakkasime kammima taaskord. Ma kõigun oma tooliga, Liisu küsib: Miks sa küljele kiigud? M: Aga ette ei saa ju :)
Ja siis lõi Krissu Liisule külge..sõna otseses mõttes, tagus vihikuga xD
Ning keka xD hahahha. Isegi õpetajad küsisid, et kas te olete hulluks läinud. Loomulikult! Seda me olemegi, tore et keegi märkas :D Laskumisel sõitis Liisu mulle tagant sisse, ja täpselt õpetajate juures, siis niisama sõitsime üksteisele otsa ja kukkusime ^^ ning lõpus tegime Tuletõrjemäel seal all neid väikeseid ringe, kuid tagurpidi ja siis sõisime jälle niisama. Need olid trahviringid :) Ja nii raske on meeles pidada, mitu ringi sul sõidetud on, kui kuus korda sõidame kolmandat ringi :) Tubli Ülbe nelik/kolmik ;)

Liisu, see pilt mis sa täna mulle näitasin oli lihtsalt (Y)

Wednesday, February 16, 2011

This Broken Soul...




Ma ei oleks uskunud, et nii paljudele meie suhe korda läks.

Hetkel olen ma kõigest ja kõigist väsinud. Iga kord on üks ja see sama:"Mis juhtus? Räägi, hakkab kergem." No vot ei hakka ikka kergem, kui päevas pean vähemalt viiele inimesele midagi seletama hakkama. Kõige parem on ju asi minevikku jätta.

"Miks sa täna nii mustalt riides oled?"
"Täna leinan minevikku. Hoome olen valges, et siis lootusrikkalt tulevikku suunduda."



Ehk saan täna üksi olla ja korralikult asju läbi mõelda. Paljud on mõtlemisainet andnud. Mõni hea, mõni vajalik, mõnele aga paneks tule otsa. Kuid kui aus olla, siis tõesti, ärge enam seda teemat minu juures olles tõstatage, sest see teeb haiget, eriti kui mõni arvab, et see oli mõtlematu tegu. No sorry, aga ma ikka ei tegutse mõtlematult. Seekord ei saanud ma ennast ohvriks tuua, aitab enesepiinast ja ohverdusest. Tahaks lihtsalt elada enda jaoks nüüd. Kas seda on raske paluda!? Pole ju seda võimalust olnud. Lapsepõles oli jah mingi aeg, kus sain lõbutseda, kuid mitte kauaks. Tuli aeg, kui vanemad olid kauem tööl ja vennal juhtus õnnetus. Seega ainukese naisena majas pidin ju vastutuse enda peale võtma. Olin kõigest üheksa aastane, kui ma hoolitsesin maja, vendade ja sain edukat ka koolis ja tantsimisega hakkama. Kuid vanuse kasvamisega kasvasid ka kohustused ja kõigega enam ei suutnud hakkama saada. Ja muidugi tuli aeg, kus pere lagunes ja nüüd siis taaskord omapäi.
Ehk olengi üksik stepihunt, kes imestusega vaatab "lõbutsevaid ja tegutsevaid" inimesi ning ei suuda imeks panna nende veidrusi.
Pean olema üksinda mõnda aega...kuid sellega on nagu meestega. Saad ka ilma, kuid siiski vajad neid.


Täiesti uskumatu, kuidas valed üksteise otsa kuhjuvad. Kõige hullem on veel see, et just need lähedasemad inimesed valetavad. Kas selle mõttega, et mitte haiget teha? Sorry, kuid valetamist ei õigusta ja kõige parem soov, sest kui seda ise välja ei räägita, teeb see meeletult haiget. Rääkisin just isaga... sain teada, kuidas minu pühakust ema räägib, kuidas tema käib mul külas ja me saame nii hästi läbi.
1. Reedel lasi ta mu üle ja siiani pole mulle helistanud.
2. Me saame ainult siis läbi, kui tal ei ole mulle midagi ette heita.
3. Külas ei ole ta mul see aasta käinud.
3. Kas on veel vaja midagi mainida? Ehk aitab...



Räigelt külm..... Tore on aevastada ka :) NOOOT
Aga käed on jah külmad. Peaks ehk midagi sööma ka. Jäätis on otsas, šhokolaad ka...hea et telekast mingeid masekaid pole tulnud. Kuid kui aus olla, ega ma telekat ei olegi pikalt vaadanud. Selle asemel aga netis pokkerit mänginud. Olen jaa tubli, ma tean. Salahasartmängur noh, shit happens

Friday, February 11, 2011

YaY!

Üle pika aja siis saanud jälle kirjutada midagi :D

Mis hetkel teen?
Ootan oma poisse ja meest. Päriselt ka. Tegelikult tahaksin väga klubisse minna, aga ei ole kellega minna:( NUUKS Igal juhul on mu mehike oma sõpradega maja ees. Millalgi peaksid tagasi jõudma. Aga tahan ikka klubisse....


Homme näen El Majonesat Mjäus :D Alles homme saan kuhugi minna. Nii suur soov on välja minna ja ennast tühjaks pidutseda. Käisin see nädal korralikult koolis ja eks see võta ikka mõistuse täitsa läbi. Seda arvatavasti oli vene keele tunnis näha xD