Külm tuul rahmeldab puudes, murdes nõrku oksi, ja hall taevas ähvardab oma tujud valla päästa... Kord sajab, siis aga lakkab ja alustab oma soologa tuul...Aga tuule ja vihma duett ajab inimesed tänavalt koju, loomad peitu...Vaikselt muutuvad nad lojuks, uimaseks...
....Tahaksin nii palju siia kirjutada...kuid ei saa...Ma olen lihtsalt ära unustanud oma geniaalsed ideed ja mõttelennud. Aga siis peate leppima sellega, mille ma siia suudan kriblada.
Kõik peab olema ju tasakaalus...Ei tule hea halvata, päike vihmata ja õnn õnnetuseta. Alles hiljuti hirmutasin kogematta ühe tuttava ära, kes hakkas ekslikult arvama, et mul on probleemid südamega. Kuid mu süda kõigest puperdas liigsest kohvist või hoopis teatud inimesest, kes on sinna pugenud. Ka magamatta ööd on sellest tingitud.
Nagu mainisin, ei tule midagi tasuta. Täna sain emalt üpris häiriva kõne...Süda tahtis puruneda. Milleks on vaja kakelda? Miks peavad nad pidevalt tülli minema? Kui nii väga tahavad, siis mingu ja tehku mis tahavad..aga jätke mind sellest välja! Miks pean mina teie süüd kandma, taluma teie süüdistusi, olema see patuoinas? Tean, mille pärast te närvid läbi on, kuid sellele on ju lahendus. Tehke see lihtsalt ära ja saame kõik palju rahulikumalt elada. Ja ma ei mõtle lahutust!! Oh ei!!! Minu vanemad ei suudaks ilma teineteiseta, ja mina ilma nendeta. Olgu nad mul sellised hullud nagu nad on, aga siis olemegi paras kamp :)Kuid....nad võiksid ära leppida, mul isa pärast suur hirm. Ega ta ju enam noor pole. hing võib tal noor olla, kuid ta pidevalt kurdab halva tervise üle. Proovigu mind ainult siia üksi jätta! Ma ei andestaks talle seda.
Kõik peab olema ju tasakaalus...Ei tule hea halvata, päike vihmata ja õnn õnnetuseta. Alles hiljuti hirmutasin kogematta ühe tuttava ära, kes hakkas ekslikult arvama, et mul on probleemid südamega. Kuid mu süda kõigest puperdas liigsest kohvist või hoopis teatud inimesest, kes on sinna pugenud. Ka magamatta ööd on sellest tingitud.
Nagu mainisin, ei tule midagi tasuta. Täna sain emalt üpris häiriva kõne...Süda tahtis puruneda. Milleks on vaja kakelda? Miks peavad nad pidevalt tülli minema? Kui nii väga tahavad, siis mingu ja tehku mis tahavad..aga jätke mind sellest välja! Miks pean mina teie süüd kandma, taluma teie süüdistusi, olema see patuoinas? Tean, mille pärast te närvid läbi on, kuid sellele on ju lahendus. Tehke see lihtsalt ära ja saame kõik palju rahulikumalt elada. Ja ma ei mõtle lahutust!! Oh ei!!! Minu vanemad ei suudaks ilma teineteiseta, ja mina ilma nendeta. Olgu nad mul sellised hullud nagu nad on, aga siis olemegi paras kamp :)Kuid....nad võiksid ära leppida, mul isa pärast suur hirm. Ega ta ju enam noor pole. hing võib tal noor olla, kuid ta pidevalt kurdab halva tervise üle. Proovigu mind ainult siia üksi jätta! Ma ei andestaks talle seda.
Päev otsa olin oma mõtetes, vaatasin ilusat ilma ja lihtsalt mõtlesin...Õhtul msn-is hakkasin algul nutma... nii juhtub kui satun südant puistama, kuid samas aeti mind ka uuesti naerma. Olen selle üle väga tänulik, et te kallikese mul olemas olete (K) Tunnen teist väga puudust! Eriti tunnen aga puudust ühest konkreetsest inimesest, kes suutis mu nii sõnatuks muuta. Ma siiani imestan meie suhte algust, see nii müstiline lihtsalt. Eh, taaskord kaotasin võime midagi kirjutada, mõtted on ainult Sinul, mu kallis. Tea, et ka mina armastan sind, näen sind unes ja mõtlen sust pidevalt. Ja mõmmi on täna veel minu kaisus :) Neid tundeid on võimatu kirjeldada, ma pole neid lihtsalt varem ka tundnud...Kuid eks see õnn pidi ka kord minu otsa sattuma.
No comments:
Post a Comment