kirjutan......kustutan......

Mõtted tulevad

. .....ja kaovad.

MIKS?

Ma ei tea ! Või siiski tean...

KES?

Mina... tema.... sina....

Suhted on ühed keerulised asjad... Ühel hetkel on kõik korras ning äkitselt on kui tornaado mu elust läbi käinud, paisates kõik mu tunded ja arvamused vastu seina kildudeks.

Tuled ja lähed... Oled ja ei ole.. armastad...kuid kas usun? kas on see tõsi või järjekordne kavatsus skoorida?

Olen segaduses.... Üks alustab ja teine lõpetab. Äkki peaksin veel nurgas vaikselt arenema, oma suud kinni hoidma või lihtsalt oleme otsekohene.

Süda võimutseb, mõistus kahetseb....

Poleks arvanud, et see mind hiljem närima hakkab...Mitte see lahkuminek, vaid see, et mind nukuks peetakse, mängin temaga siis kui tuju tuleb ja teen temaga mis hing soovib. On jultumus! Hakkasin just oma elu korda saama, aga see põmakas ajas mu taas endast välja ning kardan, et võisin nii mõndagi valesti öelda mõnele teisele isikule.

Täna on mu enesetunne taaskord halb. Kas unetus ja füüsiline töö lõid mu uuesti rivist välja? Võimalik... Taas olen nagu zombi, kuid seekord on lisandunud mingisugune valu kõtus. Ehh, kõtu.... Valus naerda oma naljade üle. Mõtlesin mõneks ajaks pikali heita, kuid siis helises telefon..."Oled kodus? Tee siis meile süüa." Mis siis muud kui vaaritama. Aga uni on ikka. Siiani on. Tahaks puhata...aga...mu otsustusvõime. Ma siis tagasi kööki ja vaatan kuidas kartulid potis elavad.