And finally it starts.... The stage where i unlock my heart and let someone in.
Et siis jh.... Meie Maril on mees silmapiiril ^^ Ei midagi kindlat veel, kuid tean, et ma tunnen midagi väga-väga sooja üle pika aja. Siiani on ta mind kohtlenud kui tõelist printsessi. Kuigi me oleme HETKEL ainult telefoni teel suhelnud, on ta lubanud ennast muuta paremaks, sest tema sõnul olen ma väärt parimat! Kuigi ise ma leian, et ta ei peaks ennast muutma xD
Aga see tunne... See sulamise tunne... need armsad kuid lihtsad sõnad, mis tungivad läbi südant kaitsva barrikaadi. Ohhhh...... ^^Kas kevad on käes?? :D
Nagu näha, käisin ma pisikesega jalutamas. Ilm oli tõesti super. Viimasel ajal olen nii palju naerda saanud. Laupäeval jäid Ele ja Kadi mulle ööseks. Mängisime kaarte, vaatasime filome, tegime pilte ja palju muud...Nagu tüdrukute õhtud ikka on ;)
Siis käisin veel pisikesega Vohnjas. Mõtlesin, et saab seal ka jalutada, kuid ilm oli suht jahe ning istusime Kadi juures, kus sai veidi endaealiste naistega ka juttu puhuda...
Ma kohe ei oska midagi kirjutada kohe... Pea on küll mõtteid täis, kuid need tekivad ja kaovad ning panevad mu fantaasia käima :D Tunnen ennast kui teismelisena jälle xD
No comments:
Post a Comment