Kadusin ära eelmine neljapäev, kui suundusime pisikesega vanaemale külla Väike-Maarja. Jõudsime kuskil enne 12 vanaema juurde, kus esimese asjana tervitas meid kutsu Tillu :) Ega me kaua seal olnud, sest ema tegi ettepaneku minna Tamsalu väikest sugulast vaatama... Minu üllatuseks, jäime me Emmaga sinna kahekesi, muidugi olid tädi, täditütred ja pisikesed täditütre tütred seal- naispere ;) . Pisike oli tõesti pisike, sündis ta ju pea 1 kuu enneaegsena. 
Kuid meil oli väga tore, mina ja pisike jäime väga rahule, ja saime terve kõhutäie ka naerda. Pisike proovis mütse, lõpuks kutsusime teda Mašaks :D
Siis ta kiskus gorillal kilest mähkmed jalast, mängis nukuga, imes selle sõrmi, seletas niisama, magas päeval vähe, öösel jäi kiirelt magama. Liilin aga oli meie õhtune meelelahutaja, esines ja tantsis :D kuid kuna ta veresuhkur tõusis kõrgele, siis tal oli terve öö halb olla ja oksendas (ta on suhkruhaige :S ) Kell 1 öösel avastasime, et mind on unustatud Tamsalu. Naersime, et ehk meenub jaanipäevaks, et perekonnast on keegi puudu. Järgmine päev helistasin isale( sest unustasin kõneaja laadimata, kuigi tasuta minuteid oli piisavalt, et isale helistada) Lõpuks tuli välja, et me rääkisime teineteisest mööda :D Päeva sisustamiseks luges Liilian mulle raamatut, nüüd ma tean printsess Lumivalgukese, Arieli ja Bella saladusi :D Siis laulis ta mulle oma laulikust laule ja siis liikusime multikaid vaatama (Emma magas kogu see aeg). Kogu selle esinemise juures unustasin ma oma tee ära xD Meenus alles siis, kui täditütar Annika tuli kohvi jooma xD Mõistus tõesti. Reedel suundusime pisikesega Väike-Maarja.Oi mis õhtu meil oli! Meie auks pandi saun küdema. Kui ema õhtul töölt tuli, hoidis ta Emmat kuni ma nautisin sauna mõnusid. Ei mäletagi aega, mil viimati saunas käisin. Küll see oli mõnus. Keset külma talve istuda hõdusas ruumis, visata leili ning lihtsalt olla... Oh sweet jesus... Saunast tulles oli suur üllatus näha pisikest mandariini lutsutamas xD Siis sain muidugi emalt kerge peapesu, et miks ma lapsele ainult lürri (rinnapiima) annan. Aga ega ta üleöö kohe püreesid sööma hakka. Ta ei oska tahket toitu allagi neelata. Olen proovinud, sai kartulipüreed ja lasi küll suust läbi, kuid enamus toidust oli tal riiete peal... Eks ta harju sellega veel...
Lõpuks käisime veel Rakvere pensioniametis, vormistasin oma taotlused ära ja nüüd ootan raha ^^
Blääääät, mõte kadus täiesti ära...hakkasin just videot üles laadima...
Hmm... Koju jõudsime teisipäeval, siis tuli Ele-Hella külla, samuti naersime, rääkisime ja tegime palju muudki :D
Täna lahkus Urmo oma kauni neiuga :S Oleks hea meelega temaga rohkem rääkinud, kuid lapse kõrvalt ei oska nagu midagi küsida... Eks ma pole eriline suhtleja ka, kuid ta viibimise siin oleksin ehk meeldivamaks ikka muutnud. Reedel tõestasin, et mu naer sarnaneb tõesti ahvi omale :D Olin kõhuli voodis, kui järsku Urmo mu seljale hüppas ja hakkas jalgu mul painutama... Mulle tegi see nii suurt nalja aga kuna ma olin kõhuli, kostis mu naer üli haledana ja ma tõsiselt naersin südamest ehk siis kõvasti ja ahvilikult :D xD No, olgu, see ei olnud päris ahvi hääl aga mulle tundus see sarnane kuna kõik ülejäänud ka naersid :D Aga ma olin osav, ma suutsin jalgadega teda kaenlaalt kõdistada ;)
Ja mis meie vanaema Emmale õpetas... pisike põristab kogu aeg, näitab keelt ja üritab kõigest väest huuli väristada :D Eks ma varsti võta selle linti ka :D
Aga hoidke ennast ilusasti soojas, ärge külmetage ning olge musid :*
No comments:
Post a Comment