Igal juhul soovin teile ilusat uut aastat ja mõistlikku euro kasutust.
Imestasin, et minu viimane sissekanne oli detsembris. Kuid ma ei imesta, kuna aastavahetusel olin Ülku juures. Kokku vist neli päeva. Aitasin seal koristada ning vana-aasta õhtul tegime Ingridiga süüa. Oli väga hästi näha, kuidas esimene aastavahetus ilma emata poisile mõjus. Kuid tema ja ta isa olid mulle väga tänulikud, et maja oli siiski rahvast täis ja kõik pakkusid oma abikätt. Poisid ise müttasid enamuse ajast metsas ja tegid puid. Mina, kui tuntud püromaan lasti ka lõpuks metsa oksi põletama. Eemalt oli ilus vaadata, kuidas külma valge ja musta vahel lõõmas tuline leek taeva poole. Kuid mingil ajal oli mu tuju täiesti null. Esimesel jaanuaril, kui mina, Marek, Ülku, Ingrit ja Evert nautisime šampust, leidsin ennast taaskord nutmas. Kuulasin Everti tehtud lugu, mis oli ta emale pühendatud. Kiirelt sain Ülku ja Evertiga ühisele jutule. Taaskord ei tasu minuga perest rääkida, eriti kui olen alkoholi tarbinud. Teine asi, mis mind väga häiris, oli see, et üks kallis inimene oli minust nii eemal. Kas asi oli tõesti selles, et tal oli pohmakas, et minuga ei tasunud rääkida? See tegi mulle nii haiget. Kas olen tema jaoks tõesti nii mõtetu kuju, et minuga kõlbab rääkida ainult siis, kui tal igav on? Või mis? Sel teemal tahaksin targemaks saada! Ja see, et ta Urmetiga kambas mind norib ei tee asja paremaks. Kaua ma ikka hoian tundeid vakka? Ma ei ole mingi superkangelane, et suudan kõigega hakkama saada ja see juures täiesti tundetu olla. Ja mis kõige hullem, iga kord, kui avaldangi oma meelt, siis ollakse minu peale solvutud, et ma JULGESIN nii teha. Nagu daaa, eks -.-
Kuid vähemalt mul on hea meel, et mu ema on Marekust nii vaimustuses. Lausa nii võrd, et minu teeb maatasa...Nii, kuidas see oli:" Ta on nii tore poiss, peseb pesu ja nõusi, aga mida Marje sel ajal teeb, istub arvutis." Tänud ema! Uskumatu, kui sarnane ma oma emaga mingis mõttes olen. See on hirmuäratav! Ma ei tee nalja, ma ei taha tema sugune iial olla, kuid iga kord, kui tema juures käin, näen sarnaseid jooni, isegi selliseid, millest ma olen üritanud hoiduda.
Kuid Marek, sa ju tead, et ma armastan sind väga. Silmast silma on oma tunnetest väga raske rääkida, kuid ma ei ole leidnud sobivat aega, et sinuga neist rääkida. Me peame mõned asjad sirgeks rääkima, mul on tekkinud kahtlusi, ehk hoopis hirm, ma kindlalt ei tea, kuid tean seda, et on raske kahtlustega elada. Mis ka ei juhtuks, sa oled ja jääd mu südamesse. Olen mu isa järel kõige kallim inimene. <3
Oh jah... Millest siis veel rääkida...
Miks küll on nii, et iga kord, kui lähen autoga sõitma, siis mingid vanamutid tahavad auto alla jääda? Ma suudan neid väga hästi hirmutada, kuid kui nad iga kord mulle teele ette jäävad, siis olen kindel, et mõni saab laksu ka kirja. Selle pärast nii mõnigi ei luba mind oma auto rooli, kui olen maininud seda fakti, et mutikeste jahtimine on minu meelisala. See on vale! Sama vale kui see, et mina voodis laiutan! Musi, sa peakasid ennast öösel magamas nägema. Mis sest, et sa nunnu oled, sa laiutad sama moodi kui mina ;)
irw^^
Musi, ma ei ole tige! Sa arvad alati, et ma olen sinu peale tige, kui sa kuhugi lähed. Ma olen lihtsalt mõtlik. Sa võid ka lõbutseda. Mulle meeldibki korteris istuda, eriti siis, kui see ongi mu ainuke võimalus kuna võti on sinu või Väikepoisi käes... See oli vist natuke negatiivse alatooniga, või mis?
This comment has been removed by a blog administrator.
ReplyDelete