Miks on alati nii, et kui on mingi pidu või koosviibimine...tekib kusagilt mingi kosjamoor, kes üritab mind kellegiga paari panna?? Kõige hullem on aga siis, kui tegeled oma päevaste tegemistega ja ootamatult hakkab sõber lihtsalt uurima, miks sa sellega koos pole ja miks ta sulle ei meeldi? No palun! Kas on raske leppida sellega, et ma pole selline nagu on kõik teised? Ma ehk tõesti ei soovi mingit suhet, kuid ega ma igaveseks vallaliseks jää! Ma lihtsalt ootan seda õiget.
Ma võin lolli mängida, olla craizy ja rääkida maast ja lohedest...kuid, olen seda varemgi maininud, et mul on raske oma tunnetest rääkida. Siin tuleb jälle mängu see, et ma ei soovi inimesele haiget teha. Ja nii panengi omad eesmärgid tahaplaanile. Kuid ma ei taha seda enam. Ka minul on tunded, ehk keegi ei tea seda! Aga need on olemas, ma ei ole mingisugune nukk, mingi masstoodang, robot, kes teeb seda, mida talle ette on öeldud.
Minu point on selles, et... oh... kas seda üldse oligi? Ma kardan...Kardan muutusi ja haiget saamist... Olen veidi pikaldane ja kiirustamine mulle ei meeldi. Olen ka tõeline romantik! Kutsuge mind vanamoeliseks kui tahate, kuid hindan meestes siiski seda, kui nad avavad mulle uksi, toovad lilli jne. Tõelisi härrasmehi, rüütleid ning printse on vähe...kuid ma siiski ei lõpeta nende otsimist. Nii et rullnokad ja muud enda arvates kõvad vennikesed...minust hoidke eemale, te pole lihtsalt oodatud. -.-
.jpg)
Tänane päev on olnud mulle suhteliselt hea. Just selles mõttes, et ma olen nii mõningas asjaski aru saanud ja loodan, et olen ka oma vigadest õppinud.
Homme kirjutan teile lähemalt, miks ma täna nii väsinud olen ;)
PS. väike eelvaade, ma käisin peol :P
Luv ya! (L)
No comments:
Post a Comment