.....Taaskord vaatan ma aknast välja ja imetlen õites õunapuid ja kirsipuud...Paar päeva tagasi niitsin nende samuste puude all muru ja te ei kujuta ette millised tunded ja emotsioonid mind valdasid......Värske muru lõhn...tuul sahmerdas puudes, langetades õielehti, mis omakorda tantsides liuglesid maale....Nii mõnigi sametpehme õieke langes mu näeole, kui olin oma pilgu teavasse suunanud ning lihtsalt seisnud ja nautinud....sisemine segadus segunes suursuguse vaikusega.

Ma pean mõningate inimeste ees vabandama... Tean, et mu käitumine on olnud ebaaus. Seega vabandan oma klassikaaslaste ees, et ma nii hooletu ja laisk olen olnud, tean, et olete selle tõttu pidanud mingil määral kannatama...Teadke, et see ei olnud meelega tehtud! Mul on tõesti südamest kahju ja ma luban, et järgmine aasta olen ma palju palju PALJU tublim ja hoolsam...kui mitte, luban teil ennast korrale kutsuda!!! Ma mitte ei luba, vaid palun et te nii teeksite! Ärge laske mul nii madalale enam langeda...

Vabandan ka nende inimeste ees, kellele olen valelootust andnud.... See sõna "valelootus" on kummitanud mind sellest ajast peale, kui üks tark klassiõde mind taaskord haris ja mu silmad avas. Ta ütles, et ma ei saa alati hea inimene olla, kuid miks on mul raske öelda "ei" ja miks ma tahan olla hea. Kas heana käitumisega üritan ma kompenseerida oma teisi vigu? Või lihtsalt lasta oma ego teistel paitada...

Sellel nädalal olen ma palju mõelnud...endast, minu ja teiste käitumisest, elust ja paljust muust... Tänagi teel kooli, peatusin korra ja imetlesin suurt kaske mis seisis vaikselt oma nõlval. Mulle meeldivad kased, eriti kui nad tantsivad..tasakesi liigutavad nad ennast, iga liigutus on lihtne kuid elegantne. Sel hetkel jälgisid mu silmad neid liigutusi, pea oli tühi...kuid reaalsesse ellu tuli naasta... Ohkama paneb see mõte, et meid kisutakse oma unistustest aina eemale ja eemale ning lastakse ainult hetkeks rõõmu tunda sellest, mis meie hinge kosutab.

Miks ma nii räägin? Kas olen ikka mina ise? Kui olen, siis mis toimub? Küsimused, küsimused...aga kus on vastused? Liigne mõtlemine ei tule kasuks, tekitab aina muresid ja valu juurde...

Veidi ka rõõmsamatest teemadest...

Tore, kui inimesed, mu sõbrad, kes lendavad orbiidil, mu tuju rõõmsaks teevad, sest tunnistan, mul on olnud suhteliselt masendav nädal.... Kui koolis nalja ei saa, siis pärast kooli ja eriti tantsimises saab nalja ikka. Ja mitte vähe! Ma ei oleks arvanud, et üks pilt nii koomiline võiks olla, või näiteks ajaloo õppimine... Olete te õppinud laua taga, mis on täis head ja paremat snäkki( ikka tervislik...hmm....nata ikka oli :) ) vihmavari, mis varjab aknast tuleneva piisukese valguse, õpikutes ja muust kraamist vahesein, telefon ja Liisu.... muud ei ole vaja, et terveks 2 tunniks naerukrambid vaja xD

"Tädi, kas teiega on kõik korras?"

Ning tänasest arvan, et uus kismet sisaldab sellist ainet, mis paneb inimesed tõustes tuigerdama ja lampi naerma :D ei, ei, ma ei kurda....mul oli väga põnev

"Sa pesed?" ikka "aaaahhhhh(big suprised face)" hmm, ma ei mäleta kuidas see oli täpselt, aga see teema oli meil tantsimises, kus daamikesed arutasid millegi üle ja see oli ainuke asi, mida me kuulsime...

Ja ma arvan, et meil see linetantsu koosseis on suhteliselt peast põrunud!! Ühel hetkel on kõik korralikud ning siis otsustab üks imelike liigutusi tegema hakata ja kõik muidugi peavad teda järgi tegema....KOOMILINE

Liisu, sa võiksid selle klouni triki ära teha xD olgu, ei pea, aga laval ringi kapsata sel hetkel kui me tõsiselt üritame tantsida oleks ikka lahe ;)

Ja nüüd kunsti lainele...hoolitsev õde teeb vennakese kunsti töö ära...oh crap....

Good life!!! Wish me good luck!